Kuna kolmandat nädalat kestev konflikt, mille vallandasid Iisraeli ja USA õhurünnakud Iraanile 28. veebruaril, tekitab Lähis-Idas segadust ja raputab ülemaailmseid energiaturge, rõhutas Trump, et Pärsia lahe naftast suuresti sõltuvad riigid vastutavad väina kaitsmise eest. Tankerid ei saa Pärsia lahte maailmamerega ühendavat väina läbida kartuses sattuda Iraani tule alla.

"Ma nõuan, et need riigid tuleksid ja kaitseksid oma territooriumi, sest see on nende territoorium," ütles Trump ajakirjanikele presidendilennuki pardal teel Floridast Washingtoni. "See on koht, kust nad oma energia saavad."

Kuigi ta keeldus nimetamast seitset valitsust, kellega tema administratsioon olevat ühendust võtnud, ütles Trump sel nädalavahetusel, et tema arvates saadavad paljud riigid piirkonda sõjalaevad, et võimaldada laevaliiklust läbi Hormuzi väina, mille kaudu liigub 20 protsenti maailma naftast.

Ta ütles sotsiaalmeedia postituses, et loodab Hiina, Prantsusmaa, Jaapani, Lõuna-Korea, Ühendkuningriigi ja teiste osalemisele.

Pühapäeval väljaandele Financial Times antud intervjuus suurendas Trump survet Euroopa liitlastele väina kaitsmiseks, hoiatades, et NATO-t ootab ees väga halb tulevik, kui alliansi liikmed Washingtonile appi ei tule.

"On täiesti kohane, et inimesed, kes väinast kasu saavad, aitavad tagada, et seal midagi halba ei juhtuks," ütles Trump intervjuus Financial Timesile. "Kui vastust ei tule või kui vastus on negatiivne, arvan, et see on NATO tuleviku jaoks väga halb," lisas USA president.

Ta rõhutas, et Ameerika Ühendriikidel pole mingit kohustust Euroopa riike Ukraina küsimuses aidata.

"Nüüd näeme, kas nad aitavad meid. Sest ma olen juba ammu öelnud, et me oleme nende jaoks olemas, aga nemad ei ole meie jaoks olemas," ütles USA president.

Euroopa Liidu välisministrid arutavad esmaspäeval oma mereväemissiooni tugevdamist Lähis-Idas, kuid diplomaatide ja ametnike sõnul ei ole oodata otsust EL-i rolli laiendamiseks Hormuzi väinas.

Ärileht The Wall Street Journal (WSJ) teatas nimetutele USA ametnikele viidates, et Trumpi administratsioon plaanib juba sel nädalal teatada, et mitu riiki on leppinud kokku koalitsiooni moodustamises laevade eskortimiseks Hormuzi väina läbival kitsal veeteel, kuid endiselt on lahtine, kas need operatsioonid algavad juba enne või pärast vaenutegevuse lõppu.

Trump esitas vähe üksikasju selle kohta, millist abi ta teistelt riikidelt väina avamiseks soovib.

Jaapan ja Austraalia keeldusid

Jaapani peaminister Sanae Takaichi ütles esmaspäeval, et tema riigil, mille tegevusvabadust piirab põhiseaduses sätestatud nõue hoiduda sõjategevusest välismaal, pole plaanis saata Lähis-Idasse kaubalaevade eskortimiseks oma sõjalaevu.

"Me ei ole eskortlaevade saatmise kohta mingeid otsuseid teinud. Jätkame selle uurimist, mida Jaapan saab iseseisvalt teha ja mida saab teha õigusraamistiku piires," ütles Takaichi parlamendis esinedes.

Austraalia, mis on USA teine ​​​​oluline liitlane India ookeani ja Vaikse ookeani piirkonnas, ütles, et neilt pole palutud ja nad la ei saada oma sõjalaevu Hormuzi väina taasavamise toetuseks.

"Me teame, kui uskumatult oluline see on, aga see pole midagi, mida meilt on palutud või millele me kaasa aitame," ütles peaminister Anthony Albanese kabineti liige Catherine King intervjuus riigiringhäälingule ABC.

Trump ütles pühapäeval Financial Timesile, et ta ootab ka Hiinalt abi väina avamisel enne oma plaanitud kohtumist Hiina presidendi Xi Jinpingiga Pekingis märtsi lõpus ja võib oma visiidi edasi lükata, kui Hiina abi ei paku.

"Ma arvan, et Hiina peaks ka aitama, sest Hiina saab 90 protsenti oma naftast väinade kaudu," ütles Trump. "Me võime visiidi edasi lükata," ütles ta oma visiidi kohta, kui Hiina ei paku Pärsia lahe piirkonnas talle tuge.

Hiina välisministeerium ei vastanud Reutersi kommentaaritaotlusele kohe.

Ühendkuningriigi valitsuse pressiesindaja ütles pühapäeval, et peaminister Keir Starmer arutas väina taasavamise vajadust Trumpi ja Kanada peaministri Mark Carneyga.

Lõuna-Korea on öelnud, et kaalub Trumpi taotlust hoolikalt.

Kuigi mõned Iraani laevad ja ka mõne teise riigi laevad on väinast läbi sõitnud, on läbipääs enamiku maailma tankerite liikluse jaoks sisuliselt suletud pärast seda, kui Ameerika Ühendriigid ja Iisrael ründasid Iraani 28. veebruaril intensiivse pommitamiskampaania alguses, mis on tabanud tuhandeid sihtmärke üle kogu riigi. Iraan on vastanud rünnakutele omapoolsete drooni- ja raketirünnakutega Iisraelile, Pärsia lahe äärsetele riikidele ning regioonis paiknevatele USA sõjaväebaasidele.