Varem oli üks anonüümsust palunud USA ametnik rääkinud, kuidas Ameerika Ühendriikide sõjalaev peatas teisipäeval, päev pärast president Donald Trumpi väljakuulutatud blokaadi jõustumist, kaks Iraanist lahkuda üritavat naftatankerit ja käskis neil tagasi pöörata.

Ametniku sõnul olid laevad lahkunud Omaani lahe ääres asuvast Chabahari sadamast ja sõjalaev võttis nendega raadio teel ühendust, misjärel need tagasi pöörasid.

USA ametnik ütles, et need kaks tankerit olid kuue kaubalaeva hulgas, mille kohta USA Keskpiirkonna väejuhatus (CENTCOM) teisipäeval tehtud avalduses teatas, et need olid järginud käsku pöörduda tagasi, et naasta Omaani lahe ääres asuvasse Iraani sadamasse.

Keskväejuhatus ütles, et ükski laev pole blokaadist alates selle jõustumisest esmaspäeval kell 10 Washingtonis (kell 17 Eesti aja järgi) läbi sõitnud.

See annab tunnistust blokaadi algusest, mille eesmärk on avaldada Iraanile survet, et see lõpetaks Hormuzi väina, mida tavaolukorras läbib umbes 20 protsenti maailma naftast, sulgemise.

Trump loodab, et blokaad sunnib Iraani aktsepteerima Ameerika tingimusi USA ja Iisraeli 28. veebruaril algatatud sõja lõpetamiseks, sealhulgas Hormuzi väina avamist. Trumpi sõnul oli see ka tingimuseks nädala vanusele Iraaniga sõlmitud vaherahule, mis peaks järgmisel nädalal lõppema.

Samas teatas väljaanne The Wall Street Journal (WSJ) teisipäeval USA ametnikele viidates, et viimase 24 tunni jooksul on Hormuzi väinast läbi sõitnud üle 20 kaubalaeva.

Uudisteagentuur Reuters tõdes, et ei saa seda väidet kohe kinnitada ega ümber lükata.

Reuters viitas, et eksperdid on blokaadi tulemuslikkuse suhtes seni ettevaatlikud. Noam Raydan Washingtoni Lähis-Ida Poliitika Instituudist ütles, et jälgimisandmed näitasid, et üks tanker tegi pärast blokaadi algust U-pöörde, kuid hoiatas, et paljud Iraani naftat vedavad laevad püüavad väinast läbi sõita ilma oma tuvastusseadmeid sisse lülitamata.

"Me lihtsalt ei tea veel, kui tõhus see on. Oleme alles teises päevas," ütles Raydan.

Blokaad on ulatuslik ettevõtmine, mis hõlmab enam kui 10 000 USA sõjaväelast, üle tosina sõjalaeva ja kümneid õhusõidukeid, teatas USA sõjavägi.

Selle kinnitusel toetavad USA relvajõud Hormuzi väina läbivate laevade navigatsioonivabadust, kui need ei suundu Iraani ega välju Iraani sadamatest.

Trump teatas blokaadist pärast nädalavahetusel sõja lõpetamiseks peetud läbirääkimiste nurjumist. Nafta hind tõusis taas üle 100 dollari barreli kohta, enne kui teisipäeval edasiste läbirääkimiste lootuses uuesti odavnes.

Kui Trumpi strateegia õnnestub, kõrvaldaks ta Iraani suurima mõjutusvahendi läbirääkimistel USA-ga ja avaks väina taas ülemaailmseks kaubanduseks. Kuid ekspertide sõnul tähendab blokaad sisuliselt sõjategevust, mis nõuab märkimisväärse arvu sõjalaevade tähtajatut osalemist.

See võib käivitada ka Teherani uued kättemaksurünnakud ja avaldada tohutut survet niigi haprale relvarahule.

Iraani ähvardused laevandusele on põhjustanud ülemaailmsete naftahindade hüppelise tõusu, mis on ulatunud kuni 50 protsendini. Vaenutegevuses on hukkunud umbes 5000 inimest.

Tuhanded USA ja Iisraeli korraldatud sõjalised rünnakud on Iraani sõjaväge tõsiselt nõrgestanud. Kuid analüütikute sõnul on Teheran konfliktist väljunud Washingtoni jaoks veelgi keerulise probleemina, millel on varasemast veel radikaalsem juhtkond ja peidetud kõrgelt rikastatud uraani varu.

Raydan ütles, et kui blokaad õnnestub ja kestab pikemat aega, on oodata tõenäolist Iraani kättemaksu, viidates Iraani ähvardustele rünnata Pärsia lahe riike, kus asuvad USA väed, ja Iraani varasematele rünnakutele laevadele.

"Me oleme testperioodis," ütles Raydan.