Üle tosina USA sõjalaeva peaksid takistama kaubalaevade lahkumist või sisenemist Iraani sadamatesse.

"Kui nende laevadega võetakse ühendust ja nendele öeldakse, et siit on läbisõit praegu keelatud, me oleme selle blokeerinud, siis ma usun, et enamik laevu sellele allub ja ei jätka teed sinna sadamatesse. Järgmine samm on muidugi see, et eks merel on võimalik nende sõjalaevadega vastavalt manööverdada, neid liikumisteid seal blokeerida ja lõpuks on võimalus ka parduda muidugi," lausus julgeolekuekspert Rainer Saks.

Saksa sõnul on ameeriklastel piisavalt sõjalist musklit, et blokaadi jõustada, kuid mängu võivad tulla poliitilised faktorid ja diplomaatiline surve. Nii Iraanist kui ka varem Venetsueelast tuli palju toorainet näiteks Hiina väikestele naftatootmistehastele, mis mõjutavad otseselt just riigi siseturgu. Seetõttu on Hiina vedanud Hormuzi väina kaudu naftat kogu sõja väitel. Nüüd aga on ühe nende varilaevaga tekkinud probleem.

"Hiinlased juba hoiatasid, et nemad ei taha sellist asja näha, et nende nii-öelda tarneid katkestatakse. Samal ajal ütleme, et Trumpi üldine tegevusloogika pigem viitab sellele, et ta hea meelega survestab Hiina olulisi tarneid," ütles Saks.

Vare arvates on Hormuzi väina blokeerimine igal juhul kehv pretsedent, mis võib tulevikus juba niigi haavatavaid olulisi läbilasketeid ohustada. Oma seljataguse kindlustamiseks üritab USA samal ajal kanda kinnitada Malaka väinas, mida näitab kaitsekoostööleppe allkirjastamine Indoneesiaga.

"Pluss Malaka väinast alternatiivsed kaks marsruuti lähevad eranditult Indoneeia vetest läbi, saarestikust, nii et ei ole tegelikult isegi küsimust, miks nad seda teevad. See on strateegiline käik, see on strateegiamäng," lausus julgeolekuekspert Raivo Vare.

Vaatamata sellele, et Iraani ja USA esimene läbirääkimisvoor jooksis nädalavahetusel ummikusse, jätkatakse rahuvestlusi tõenäoliselt juba selle nädala lõpus.

Suurimaks teravikuks on Iraani tuumaambitsioonid, kuid seni pole kumbki pool näidanud soovi pidada samasuguseid kõnelusi, nagu seda tehti üle kümne aasta tagasi.

"Selle tuumaleppe kõnelused kestsid väga pikalt ja nii lääneriikide
kui ka Iraani läbirääkijad olid oma eesmärkides väga järjekindlad. Vaja oleks selliseid kõnelusi, et jõuda praeguse sõjaga jätkusuutlikuma rahuni," ütles rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Ivan Klyszcz.

"USA on praegu tulnud esialgsest positsioonist natukene tagasi ja ei nõua siis selle uraani rikastamise absoluutset peatamist, vaid siis 20-aastaks on olnud see nõudmine. Eks esimesed läbirääkimised pigem on selle üle, et kui pikaks perioodiks," lausus Saks.

Saks lisas, et kuigi Iraan võib kohati soovida USA presidenti naeruvääristada, siis väga palju mänguruumi neil tegelikult enam pole.