Vaht: esmaspäeval võime turgude avanedes näha suurt kütusehindade hüpet
Naftahind on pärast reedest suurt kukkumist taas tõusnud ja hinnahüpe toimub homme tõenäoliselt ka Eesti tanklates. Hormuzi väin on uuesti suletud ja Lähis-Ida terav olukord jätkub. Isegi, kui läbirääkimistel saavutatakse lähiajal kokkulepe, siis maailmaturu kiiret taastumist loota ei tasu.
Iraani sõda on pannud ülemaailmse kütuseturu tohutu pinge alla, mistõttu võib iga uudis tuua kaasa hinnakõikumisi. Terminali juhatuse liige Alan Vaht näitas, kuidas reageerisid turud reedel, kui Iraan teatas Hormuzi väina taasavamisest. Naftahind kukkus järsult. Tõehetk saabus aga samal õhtul - väin suleti ja hind hakkas uuesti üles kerima.
"Neli kuni viis protsenti on hinnad juba tõusnud, et väga keeruline on siin midagi prognoosida, kuhu kütusehinnad edasi lähevad. Ootame homset päeva, millal turud avanevad ja kahjuks, kui see olukord nii jätkub, siis esmaspäeval turgude avanedes näeme suurt kütusehindade hüpet," lausus Vaht.
Samal ajal on Iraani sõda kullaauk tootjatele. Maailma sada suurimat nafta ja maagaasi ettevõtet teenib The Guardiani andmetel iga tund kokku 30 miljonit dollarit lisatulu. Üks suurematest kasusaajatest on näiteks ameeriklaste ExxonMobil. Vaht ütles, et see on veider olukord, kus USA ettevõtted õitsevad, kuid tarbijad kannatavad. Kõike seda vahevalimiste eel.
"Tarbijad vaatavad poliitiliselt otsa Trumpile, et mis toimub? Meie omaenda kodumaine kütus, me teeme ekspordirekordeid, aga hinnad, mida me tanklas maksame, on väga kõrged, et ka Trump ise on tegelikult üpris pinges," sõnas Vaht.
Ameeriklased soovivad aga oma blokaadi Hormuzi väinas jätkata eelkõige läbirääkimiste tõttu.
"Iraan kaotab blokaadi tõttu 400-500 miljonit dollarit päevas. See on neile järjekordseks stiimuliks, et tulla vastu USA ja Trumpi administratsiooni nõudmistele," lausus USA endine rahvusliku julgeoleku nõunik H. R. McMaster.
"Ma olen seda meelt, et Iraanile näib, et USA ei ole valmis uuesti sellist suurt sõjategevust alustama ja selletõttu nad lihtsalt kasutavad oma võimalusi ja president Trumpi ebaõnnestunud kommunikatsiooni selleks, et USA-lt rohkem välja pressida. Ma arvan, et see on hetkel see seis, mis meil on," ütles julgeolekuekspert Rainer Saks.
Isegi, kui osapooled jõuavad lähiajal kokkuleppele ja Hormuzi väin avatakse, siis ei tasu oodata kütuseturu järsku taastumist. Kogu taristu kordategemine võib võtta kaks aastat.
"Tegelikkuses see väljavaade on ikkagi väga pikaks ajaks selline kurb," lausus Vaht.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"
