Veel vahetult enne Islamabadi kõnelusi lubas Trump, et Hormuzi väin avatakse varsti ja USA ei kavatse tolereerida võimalust, et Iraan hakkab väina läbimise eest tasu küsima.

"Me ei lase seda teha. See on rahvusvaheline vesi. Keegi ei tea, kas nad seda teevad, aga kui nad seda teevad, siis ei lase me sellel juhtuda," ütles USA president.

Ajal, mil umbes tuhat laeva on jäänud väina lähistele ootele, on mingitele alustele olnud tee vaba.

"On nimekiri riikidest, kellel on lubatud väina läbida. Need on Iraani sõbrad või siis vähemalt riigid, kes on avalikult kuulutanud, et on Iraani sõja või Iisraeli ja USA sõja vastu. Seega kontrollivad nad üsnagi palju seda, kes saab väina sisse ja kes välja tulla. Nad korraldavad laevaliiklust veetee kitsaimas kohas oma äranägemise järgi ja mõnel juhul küsivad isegi laevade läbisõidu eest tasu," sõnas Norra majanduskooli laevanduse ja logistika keskuse abiprofessor Gabriel Moises Fuentes.

Iraaniga nädalavahetusel Pakistanis peetud kõnelustelt lahkus Ühendriikide asepresident JD Vance tühjade kätega.

"Oleme väga selgelt välja öelnud, millised on meie punased jooned, millistes asjades oleme valmis nendega kokku leppima ja millistes mitte ning oleme selle teinud - nii selgeks kui võimalik -, kuid nemad on otsustanud meie tingimusi mitte aktsepteerida," ütles Vance.

"Diplomaatia ei lõppe kunagi. Diplomaatia on alati vahend riiklike huvide kindlustamiseks ja kaitsmiseks ning diplomaadid peavad oma kohust täitma igas olukorras, olgu siis sõja- või rahuajal," lausus Iraani välisministeeriumi pressiesindaja Esmaeil Baghaei.

Donald Trump teatas kõneluste liivajooksmise peale, et USA merevägi blokeerib Hormuzi väina. Sotsiaalmeediapostituses seisab, et esmaspäeval, Eesti aja järgi kell viis päeval peetakse kinni kõik Iraani sadamatesse sisenevad või väljuvad laevad.

Ühtlasi teatas Trump, et tal on ükskõik, kas Iraan naaseb kõnelustele või mitte.

"Oh, ma ei tea. Mind ei huvita, kas nad naasevad või mitte. Kui nad tagasi ei tule, on kõik korras," ütles Trump.

Nafta hind maailmaturul tõusis esmaspäeva hommikul taas üle 100 dollari barrelist. USA aktsiad ja ülemaailmsed kullahinnad langesid järsult. Jaapani börsil langesid ootusi kajastavad Nikkei tulevikutehingud 1,2 protsenti.

Iraani parlamendi spiiker pilkas sotsiaalmeedias hinnatõusu USA tanklates vihjates, et need võivad veelgi tõusta.

"Nautige tanklate tänaseid numbreid," kirjutas ta X-is, lisades, et võite varsti tänaseid hindu veel taga igatsema hakata.

Islami revolutsiooniline kaardivägi andis aga teada, et kui Hormuzi väinale peaks lähenema USA sõjalaevad, rakendatakse nende vastu jõudu.

Analüütikud hoiatavad, et Iraani sadamates laevu blokeerides läheb USA kallale teiste riikide varale.

"Ta ei võta Iraanilt naftat ära. Ta võtab ära nafta, mille need riigid on Iraanilt ostnud. See paneks Ameerika Ühendriigid kohe kokkupõrkekursile Hiina, India ja teiste riikidega," sõnas Iraani juurtega Rootsi rahvusvaheliste suhete analüütik Trita Parsi.

Samas ei pruugi olukord olla nii nutune kui paistab.

"Ma ei imestaks, kui Trumpi administratsioon loobuks ähvardustest blokeerida kogu Pärsia laht ja et paari päeva pärast teatatakse uutest kõnelustest. Kumbki pool pole ka sõda taasalustanud. Seetõttu arvan, et peaksime kõiki neid samme tõlgendama läbirääkimistaktikana, mitte tingimata täieliku läbikukkumisena," lausus Parsi.

"Oleks ka olnud palju oodata, et pärast 47 aastat kestnud kibedat rivaalitsemist (Iraani ja USA vahel - toim) lõpeb see 24 tunniga. See on tähtis. Aga loodeti, et vähemalt teatud miinimumpunktides lepitakse kokku, kuid seda ei juhtunud. Ma arvan, et nad ei ole tulevastele läbirääkimistele uksi sulgenud. See on hea asi," sõnas Pakistani julgeolekuanalüütik Zahid Hussain.

Kui lahenduste leidmine jääb venima, võivad Hormuzi väinale sarnased probleemid tekkida mujalgi.

"Bab el-Mandebi väin, juurdepääs Suessi kanalile, võib huthide tegevuse tulemusena kergesti katkeda, kui nad otsustavad aktiivselt Iraani asja toetada;" lausus Fuentes.