Viimastel päevadel olevat Trump ja tema meeskond jõudnud arusaamisele, et operatsioon Iraani ohu tõttu laevaliiklusele suletud väina avamiseks teeks konflikti tema plaanitud nelja- kuni kuuenädalasest rünnakust pikemaks, kirjutas WSJ.

Trump olevat otsustanud, et USA peaks saavutama oma peamised eesmärgid, milleks on Iraani mereväe ja raketivarude hävitamine ja siis praeguse sõjategevuse lõpetama, avaldades samal ajal Teheranile diplomaatilist survet laevaliikluse taastamiseks. Kui see ebaõnnestub, survestab Washington ametnike sõnul Euroopa ja Pärsia lahe liitlasi, et need võtaks väina taasavamisel juhtrolli enda peale.

Siiski on presidendil laual ka võimalused küsimuse lahendamiseks sõjalisel teel, kuid nende võimaluste kasutamine ei ole tema prioriteet, ütlesid nõunikud lehele.

Viimase kuu jooksul on Trump avalikkuses väljendanud mitmesuguseid arvamusi väina käsitlemise kohta, mis on osa laiemast mustrist, kus ta on andnud sõja eesmärkide kohta vastuolulist infot. Ta on korduvalt ähvardanud pommitada Iraani energiataristut, kui veeteed teatud kuupäevaks ei taasavata. Teistes sõnavõttudes on ta pisendanud väina tähtsust USA jaoks ja öelnud, et selle blokaad on probleem, mille peavad lahendama teised riigid.

Mida kauem väin suletuna püsib, seda rohkem see raputab maailmamajandust ja tõstab kütusehindu. Mitmed riigid, sealhulgas USA liitlased, peavad taluma probleeme energiavarustusega, kuna Hormuži väina blokaadi tõttu napib maailmaturul naftat. Tööstusharud, mis sõltuvad sellistest toodetest nagu väetis toidu kasvatamiseks või heelium arvutikiipide valmistamiseks, kannatavad puuduse all.

Juhul, kui Teheran jätkab läbipääsu blokeerimisega rahvusvahelise kaubanduse ohustamist, peavad USA ja tema partnerid Iraaniga kas kokkuleppe saavutama või lõpetama kriisi jõuga, ütlesid analüütikud WSJ-le. Iraani ekspert ja Washingtonis asuva Brookingsi instituudi asepresident Suzanne Maloney nimetas sõjaliste operatsioonide lõpetamist enne väina avamist uskumatult vastutustundetuks.

Maloney sõnul alustasid USA ja Iisrael sõda koos ning ei saa selle tagajärgedest lihtsalt minema jalutamisega pääseda. "Energiaturud on oma olemuselt globaalsed ja pole mingit võimalust USA-d isoleerida majanduslikust kahjust, mis juba toimub ja mis muutub eksponentsiaalselt hullemaks, kui väina blokeerimine jätkub," märkis ta.

Trumpi soov sõda kiiresti lõpetada on vastuolus teiste sammudega, mida ta kavatseb teha. Sel nädalavahetusel sisenesid piirkonda dessantlaev USS Tripoli ja 31. merejalaväe ekspeditsiooniüksus. Trump on tellinud ka 82. õhudessantväe elementide saatmise piirkonda ja kaalub veel 10 000 maaväe sõduri saatmist Lähis-Itta. Samal ajal on ta nimetanud sõda "ekskursiooniks" ja "meeldivaks peatumiseks", kuid kaalub samas ka keerulist ja riskantset missiooni režiimi valduses oleva uraani konfiskeerimiseks.

Esmaspäeval ütles Valge Maja pressisekretär Karoline Leavitt ajakirjanikele, et USA töötab väinas normaalse tegevuse taastamise nimel, kuid ei loetlenud seda peamiste sõjaliste eesmärkide hulgas, milleks on Iraani mereväe, rakettide, kaitsetööstuse ja tuumarelva valmistamise võime hävitamine.

USA välisminister Marco Rubio, kes on ka Trumpi riikliku julgeoleku nõunik, ütles esmaspäeval väljaandele Al Jazeera antud intervjuus, et praegune kampaania USA sõjaliste eesmärkide saavutamiseks lõpeb nädalate jooksul.

"Siis seisame silmitsi Hormuzi väina küsimusega ja see on Iraani otsustada või tagame meie, et see on ühel või teisel viisil avatud maailma ja piirkonna riikide koalitsiooniga, kus osalevad ka Ameerika Ühendriigid," rääkis Rubio.

WSJ kirjutas, et Trumpi administratsioon oli arvestanud võimalusega, et Iraan sulgeb väina pärast esimeste pommide langemist tema pihta. Laevaliiklus sisuliselt peatuski, kui Iraan lasi vette miinid ja ähvardas tankereid rünnata.

Kuigi Washingtonile avaldatakse üha suuremat survet olukorraga tegelemiseks, on kõrgemad ametnikud probleemi korduvalt ignoreerinud, märkis WSJ. Kaitseminister Pete Hegseth ütles 13. märtsil ajakirjanikele, et Iraani teod on märk puhtast meeleheitest ja et see on "midagi, millega me tegeleme, oleme tegelenud ja me ei pea selle pärast muretsema".

Probleemist ülesaamiseks kutsus Trump laevandusettevõtteid riskima veetee läbimisega. Kui see ei toiminud, asus ta otse Teherani ähvardama. Trump tõlgendas eelmisel nädalal Iraani juhtkonna otsust mõned laevad läbi lubada järeleandmisena, alustades sellega praegust diplomaatia-vooru, millega ta loodab sõja lõpetada.

Kuid pärast seda, kui ta esmaspäeval sotsiaalmeedias ütles, et Iraani juhib nüüd mõistlikum režiim, ähvardas ta ikkagi rünnata riigi elektrijaamu ja naftaleiukohti, sealhulgas naftaekspordi keskust Khargi saart, kui Hormuzi väin ei avata kohe äritegevuseks.

"President Trump liigub pidurdamatult edasi ja ootab, et Iraani režiim sõlmiks administratsiooniga kokkuleppe," ütles Leavitt ajakirjanikele.

Praegused ja endised USA ametnikud usuvad, et Iraani võime läbipääsu oma kontrolli all hoida hakkab vähenema, kuna tema sõjalised ressursid kahanevad, märkis WSJ.

"Kui need strateegilised eesmärgid on saavutatud, järgneb see loomulikult," ütles Rich Goldberg, endine Trumpi riikliku julgeolekunõukogu ametnik, kes töötab nüüd Washingtoni mõttekojas Foundation for Defense of Democracies. Tema sõnul tuleks siis, kui Iraani on juba piisavalt kahjustatud ja tema võimet välisriike ohustada on kärbitud, keskenduda Hormuzi väinale ja sõjalised ressursid sellele missioonile ümber suunata.

Trump ja tema meeskond on ühest küljest küll rääkinud veetee taasavada, aga samas öelnud, et väin on Euroopa, Lähis-Ida ja Aasia riikide jaoks palju olulisem kui USA-le, kinnitades, et see pole Ameerika energiavajaduste jaoks eluliselt tähtis. Washingtoni tippnõunikud on nädalaid palunud liitlastel ja partneritel planeerida läbirääkimisi või operatsioone, et liiklus väinas, mille kaudu liigub viiendik maailma naftast ja gaasist.

USA rahandusminister Scott Bessent pakkus esmaspäeval Fox Newsi intervjuus välja, et USA või mõni rahvusvaheline grupp võiks tankereid eskortida. Tema kommentaarid ei viidanud väina kohese taasavamise pakilisusele.

"Turg on hästi varustatud ja me näeme iga päev üha rohkem laevu läbimas, kuna üksikud riigid sõlmivad Iraani režiimiga esialgu tehinguid," ütles Bessent. "Kuid aja jooksul võtab USA väinade üle kontrolli tagasi ja saabub navigatsioonivabadus, olgu see siis USA saatjate või rahvusvahelise saatja abil," rääkis Bessent.

Praeguseks on ligi 40 riiki – sealhulgas Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Kanada – avaldanud valmisolekut panustada asjakohastesse jõupingutustesse, et tagada ohutu läbisõit väinast, märkis WSJ.

Umbes 20 protsenti maailma naftavarudest transporditakse läbi Hormuzi väina ning 2024. aastal oli 84 protsenti väina kaudu veetud toornaftast ja 83 protsenti veeldatud maagaasist suunatud Aasia turgudele, teatas USA energiainfosüsteem.

Iraani korraldatud blokaad väinas viis USA nafta võrdlushinna esmaspäeval esimest korda pärast 2022. aastat üle 100 dollari barreli kohta ning mõned finantsanalüütikud ennustavad, et see võib tõusta 200 dollarini barreli kohta, kui sõda põhjustab veeteel püsivaid häireid.