Relvarahu Iraani ja USA vahel saab läbi kolmapäeval. Pühapäeval teatas USA president Donald Trump, et saadab Pakistani uutele kõnelustele oma delegatsiooni.

Teheran teatas, et tema oma läbirääkijaid Pakistani ei saada, kuna USA ei ole lõpetanud Iraani sadamate blokeerimist. Trumpi sõnul aitab Iraani sadamate blokeerimine jõuda Teheraniga kokkuleppele.

Pühapäeval avas Ühendriikide hävitaja ühe Iraani aluse pihta tule ning laev hõivati. Iraan nimetas seda piraatluseks ning lubas kätte maksta.

"Olime tunnistajaks sellele, kuidas Ameerika Ühendriigid toetasid relvarahu rikkumist. See kõik on tõendus selle kohta, et Ameerika Ühendriigid ei suhtu diplomaatilistesse pingutustesse tõsiselt," ütles Iraani välisministeeriumi pressiesindaja Esmaeil Baghaei.

Möödunud nädalal Iraan korraks isegi avas Hormuzi väina ja mõni tanker pääses läbi, kuid sulges selle siis taas ning avas omalt poolt tule paari välismaise kaubalaeva pihta.

Reedel küsis ajakirjanik Trumpilt, mis saab, kui Iraaniga kolmapäevaks kokkuleppele ei jõuta – kas siis pikendatakse vaherahu?

"Ma ei tea. Võib-olla mitte. Võib-olla ma ei pikenda seda. Aga blokaad jääb alles. Aga võib-olla ma ei pikenda seda. Seega on blokaad ja kahjuks peame uuesti pommitama hakkama. Ma arvan, et nii läheb," vastas Trump.

Intensiivsed kõnelused kahe riigi vahel ilmselgelt käivad ning see, mida me näeme, on käekiri ja hoogne stiil, mida kasutatakse. Mängitakse oma sisepubliku, vastaste, võimalike liitlaste ja suure osa maailmaga. 

Iraani poole pealt juhivad läbirääkimisi parlamendi spiiker ja välisminister ning seda kõike kontrollib sõjaväelastest ja poliitilisest eliidist koosnev Iraani kõrgeim riiklik julgeolekunõukogu.

Laupäeval ilmus Iraani riigitelevisioonis kummitusena rahva ette ka Iraani kõrgeim juht Mojtaba Khamenei. Tema teksti kandis ette uudistelugeja. 

"Islamiarmee kaitseb nüüd, nagu ka kahes eelmises pealesunnitud sõjas, vapralt oma veekogusid, maapinda ja lippu, mille alla ta kuulub," oli Khamenei sõnum.

Fakt on see, et uut nädalat alustasime olukorras, kus Hormuzi väina blokeerivad nii Iraan kui ka USA ja toornafta hinnad tegid taas järsu tõusu.

"Asjad hakkavad tõsiseks minema. Me saame hakkama, kui Hormuzi väin on suletud umbes kaks kuud. Kuid kolme või nelja kuu pärast hakkavad asjad kriitiliseks muutuma heeliumi, petrooleumi, laiemalt kõigi kütuste ja ka väetiste osas. Varud on olemas, need on ette kogutud, sest oli ju ootus, et see sõda võib puhkeda. Kuid kui see kestab liiga kaua, muutub see problemaatiliseks. Aktsiahindades see veel ei kajastu. Aga kui relvarahu kokkuvarisemine viib olukorra uuele eskaleerumisele, siis turud selleks tõepoolest valmis ei ole," rääkis Consorsbanki analüütik Jochen Stanzl.

Trumpil tuleb hiljemalt kolmapäevaks langetada otsus, kuidas karistada Iraani, kes ei hooli ähvardusest, et kõik tema sillad ja elektrijaamad satuvad pommirahe alla, kui ta ei tee, mida USA nõuab. Kui Trump Teherani ei karista, saab sealne režiim vaid julgust juurde; kui USA asub jälle pommitama, on Trump taas tegemas midagi sellist, mida ei kiida heaks isegi ta oma rahvas; kui ta jätab relvarahu pikendamata ja ähvardused õhku, kuid midagi ei tee, jääb kogu kriis venima.

Iraanlased, kes lootsid võimude kukutamist, saavad karmi õppetunni ja režiimil õnnestub mängida märtrit.

"Me ei karda sõda. Isegi kui meie riigi vastu ei toimu mitte ainult üks rünnak, vaid rünnakute seeria, elame oma elu edasi veelgi suurema jõu ja uhkusega. Minu arvates, vaadates lihtsalt, kuidas asjad arenevad, pole Ameerika Ühendriikidel ja Iisraelil muud valikut kui Iraani nõudmistele alla anda," ütles Iraani võimude toetaja Masoumeh Alimohammadi.

"Me saame selle mehega (Trumpiga) rahu sõlmida ainult siis, kui ta saab sedasi peksa, et on sunnitud alistuma, just nagu ta oli sunnitud alistuma kaks nädalat tagasi, ööl, mil ta tahtis meid tagasi kiviaega saata ja siis taganes ja aktsepteeris kõike, mida me ütlesime, ja nõustus kõigega," lausus praegust võimu toetav Negin Gholizade.