USA plaan haarata Iraanilt kontroll selle veetee üle võiks potentsiaalselt katkestada umbes kahe miljoni barreli nafta tarnimise, mida Iraan on iga päev väina kaudu vedanud ja millest suurem osa on suundunud Hiinasse, märkis WSJ.

Kuna umbes 20 protsenti maailma päevasest nafta ja veeldatud maagaasi tarbimisest on väina sulgemise tõttu lõksu jäänud, otsivad Jaapan, Lõuna-Korea ja teised Lähis-Ida kütustest sõltuvad Aasia riigid oma kahanevate energiavarude täiendamiseks võimalusi mujalt.

See aga tähendab, et üha rohkem riike pöördub nafta ja gaasi saamiseks USA poole. Sel nädalavahetusel avaldas Trump sotsiaalmeedias kaardi, mis näitab Ühendriikide poole suunduvate laevade rivi. Teises postituses ütles ta, et suur hulk tühje naftatankereid suundub USA-sse, et võtta peale "maailma parim ja magusaim nafta".

Turu-uuringute ettevõte Kpler viitas 70 supertankerile, mida tuntakse väga suurte toornaftalaevade ehk VLCC-dena ja mis peaksid aprillis ja mais Mehhiko lahe ranniku sadamatesse saabuma. Eelmisel aastal laaditi USA toornaftaga keskmiselt 27 supertankerit kuus.

Iga selline laev mahutab umbes kaks miljonit barrelit naftat. Need on mõeldud pikkadeks reisideks, näiteks 11 700 meremiili pikkuseks teekonnaks Houstoni ja Singapuri vahel.

Kui palju naftat USA ekspordib?

Kpleri andmetel on USA toornafta eksport sel kuul rekordilised viis miljonit barrelit päevas ning see prognoosib, et mais püstitatakse praeguse tankerite liikluse põhjal tõenäoliselt uus rekord.

Energiainfoameti (EIA) andmetel eksportis USA eelmisel aastal keskmiselt neli miljonit barrelit toornaftat päevas, mis on vähem kui varasem rekord, mis oli 2024. aasta veebruaris umbes 4,6 miljonit. USA saadab iga päev maailmaturule ka umbes kolm miljonit barrelit bensiini, lennukikütust ja diislikütust.

Kuigi USA on maailma suurim toornafta tootja, impordib ta siiski ka ise naftat – peamiselt Kanadast ja Mehhikost – raskema toornafta töötlemiseks mõeldud rafineerimistehaste jaoks. EIA andmetel importis USA eelmisel aastal keskmiselt 6,2 miljonit barrelit päevas.

Kas USA suudaks eksportida rohkem?

Vastus on keeruline. USA toodab umbes 13 miljonit barrelit naftat päevas, kuid suurem osa sellest pakkumisest on juba ette ära müüdud. Riigi neljal peamisel naftaekspordi rajatisel Texases ja Louisianas on iga kuu veidi manööverdamisruumi, et rohkem tankereid täita – aga mitte palju.

Erinevalt veeldatud maagaasi (LNG) turust, mida toetavad suures osas 20-aastased lepingud, korraldatakse naftasaadetisi enamasti lühiajaliste lepingutega. See tähendab, et USA naftaekspordi ülempiiri määravad riigi sadamate füüsilised piirangud, mis on viimastel aastatel töötanud oma maksimaalse võimsuse lähedal.

USA on töötanud oma ekspordivõimsuse suurendamise nimel. Enbridge laiendab oma Ingleside'i terminali Lõuna-Texases, et hoiustada veel 2,5 miljonit barrelit toornaftat. Corpus Christi sadam, mis on riigi peamine naftaekspordi keskus, lõpetas eelmisel aastal 625 miljoni dollari suuruse laienduse, et süvendada ja laiendada oma laevakanalit.

Mehhiko lahe rannikul avati just uus terminal, mis jahutab ja ekspordib LNG-d. Golden Passi tehas, mis on Exxon Mobili ja QatarEnergy ühisomandis, hakkab lõpuks tootma umbes 18 miljonit tonni aastas väga vajalikke LNG-varusid. Teine gaasieksportija Cheniere Energy on teatanud, et kaalub mõne oma üksuse hooldustööde edasilükkamist, et suurendada toodangut.

Teised projektid on sattunud regulatiivsete ja turutõkete otsa. Trumpi esimese administratsiooni ajal pakkusid Phillips 66, Enterprise Product Partners ja teised ettevõtted välja hiiglaslike süvavee toornafta eksporditerminalide ehitamise Mehhiko lahe rannikule, et tankereid kiiremini täita. Mõnel juhul järgnesid sellele lubadega seotud probleemid. Teistel juhtudel ei ilmunud välja piisavalt ostjaid.

Mida see USA majanduse jaoks tähendab?

Lühidalt öeldes on hinnad tanklates jätkuvalt tõusuteel, kui USA ekspordib rohkem naftat ja gaasi ning ammendab oma varusid.

Hinnavaatlusagentuuri AAA andmetel oli tavalise bensiini galloni keskmine hind esmaspäeval 4,13 dollarit, mis on kolm senti vähem kui eelmisel nädalal, kuid 1,15 dollarit rohkem kui sõja alguses. Trumpi nädalavahetuse blokaaditeade pani naftahinnad taas tõusma – USA toornafta hind tõusis esmaspäeval 2,6 protsenti, ulatudes 99,08 dollarini barreli kohta.

Ekspordi järsk suurenemine ei vasta veel USA naftatootmise tõusule. Tootjad on olnud tõrksad uute puurtornide lisamise suhtes, kuna nad pole kindlad, et hinnatõus püsib. See aga tähendab lõpptulemusena, et nafta ja muude naftatoodete varud tõenäoliselt vähenevad, mis viib hindade edasise tõusuni.

Energiatootjad üritavad välja selgitada, kui kõrgele hinnad võivad tõusta enne, kui ostjad hakkavad tarbimist vähendama – seda nähtust nimetatakse nõudluse hävimiseks. Energiahindade püsiv tõus võib käivitada majanduslanguse, mis kahjustab ka nõudlust. EIA andmete kohaselt langes USA bensiininõudlus eelmisel nädalal juba umbes 100 000 barreli võrra päevas ehk 1,4 protsenti võrreldes eelmise nädalaga.

"See võib olla võit USA eksportijatele, kes koguvad laevade laadimise eest tasusid, ja kauplejatele, kes võivad nafta müügiga raha teenida," ütles Andy Lipow, Houstonis asuva Lipow Oil Associatesi president. "Kuid ma ei usu, et tarbija seda tõusvate hindade valguses võiduna näeb."