USA energiateabe administratsiooni (EIA) andmetel purustas toornafta ja naftatoodete eksport eelmisel nädalal rekordi, ulatudes peaaegu 12,9 miljoni barrelini päevas.

Laevade liikumist jälgiva ettevõtte Kpler andmetel on hüppeliselt kasvanud ka veeldatud maagaasi (LNG) tarned ning eelmisel kuul saavutas eksport kõigi aegade kõrgeima taseme.

Nõudlus ei näita raugemise märke: kolmapäevase seisuga suundus Mehhiko lahe rannikule üle 60 tühja toornafta supertankeri. Seda on laias laastus kolm korda enam kui enne sõda, mis viitab USA ekspordi edasisele kasvule lähikuudel.

USA president Donald Trump on tervitanud Ühendriikide osatähtsuse kasvu ülemaailmses energiakaubanduses, mis toetab tema administratsiooni elluviidavat "energeetilise domineerimise" strateegiat.

Esimest korda alates 2001. aastast kogutud nädalaandmete ajaloos jõudis USA sel kuul lähedale toornafta netoeksportija staatusele. Kildagaasibuumi toel muutus riik gaasi netoeksportijaks juba 2017. aastal.

Ekspertide hinnangul seisab USA aga silmitsi takistustega, et muuta sõjaaegne nõudlus pikaajaliseks eduks. 

Aasias läheks USA toornafta töötlemiseks vajaliku energiataristu ümberehitamine kalliks maksma. Euroopa on aga üha enam mures sõltuvuse pärast USA-st, kuna Trumpi ja Euroopa poliitiliste juhtide suhted on langenud madalaimale tasemele.

"Kardetakse, et USA, eriti Trumpi juhtimisel, kasutab seda poliitilise hoovana," ütles Eurasia Groupi energeetikavaldkonna tegevdirektor Henning Gloystein. "Et USA kuritarvitab seda tarnekindluse sõltuvust enda huvides kliimapoliitikas, NATO-s, julgeoleku küsimustes ja tollimaksude kehtestamisel."

Praegu on riikidel vähe alternatiive. Suurem eksport USA-st on aidanud leevendada, kuid mitte täielikult kaotada Hormuzi väina sulgemisest tingitud tarneauku.

Väina on kinni jäänud üle 10 miljoni barreli naftat ja naftatooteid päevas, mis moodustab umbes kümnendiku ülemaailmsest pakkumisest. USA on tõusnud ka hädavajalikuks allikaks sellistele toodetele nagu lennukikütus ja majapidamisgaas, mille tarneid on sõda tõsiselt häirinud.

Kõige enam Lähis-Ida kütusest sõltuv Aasia ostab USA energiakandjaid üha meelsamini. Riigid nagu Jaapan, kes saab peaaegu 95 protsenti oma imporditavast naftast Lähis-Idast, on reageerinud konfliktile, tihendades sidemeid USA tarnijatega.

Märtsis sõlmisid USA ettevõtted Aasia investoritega 56 miljardi dollari väärtuses energialepinguid. See toimus Tokyos peetud foorumil, mida võõrustas USA siseminister Doug Burgum.

"Peame müüma energiat oma sõpradele ja liitlastele, et nad ei peaks seda ostma vastastelt ning sõltuma energiaallikatest, mida on võimalik kontrollida," sõnas Burgum.

Kpleri andmetel on USA toornafta ja LNG eksport Aasiasse märtsis ja aprillis kasvanud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes umbes 30 protsenti.

"Ma ei usu, et näeme enam kunagi olukorda, kus Jaapan sõltuks 90 protsendi ulatuses Pärsia lahe naftast," märkis Washingtonis asuva konservatiivse mõttekoja Hudson Institute'i Jaapani õppetooli asedirektor William Chou.

Aasia riikide võimalusi USA energiakandjate töötlemiseks piirab sobimatu taristu. Aasia rafineerimistehased on ehitatud Lähis-Ida tihedama ja väävlirikkama toornafta, mitte USA kergema ekvivalendi töötlemiseks. Tehased suudavad küll kergemaid sorte kasutada, kuid nende töötlemine ei ole nii tõhus ega tulus.

Aasia rafineerimistehaste ümberehitamine nõuaks kulukaid muudatusi, mille "projekteerimiseks kuluks kuid ja täielikuks elluviimiseks aastaid," selgitas Oxfordi energia-uuringute instituudi teadur Parul Bakshi.

Ka USA ise seisab silmitsi piirangutega. Texase ja Louisiana suured naftaekspordirajatised on jõudmas füüsiliste piirideni ega suuda peagi enam uusi tankereid täita. Mehhiko lahe rannikul asuv uus LNG eksporditerminal tegi sel nädalal oma esimese tarne, mille sihtkohaks oli märgitud Belgia, kuid täisvõimsuseni jõudmine võtab eeldatavasti aega kuni 2027. aastani.

Uue taristu valmimise ajaks võib aga USA energia olla välisostjate silmis osa oma atraktiivsusest kaotanud. USA-st energia transportimise kulu ja aeg on muutnud selle Aasia ostjatele ajalooliselt vähem ahvatlevaks. Kui väin taas avatakse ja Lähis-Ida hinnad normaliseeruvad, "ei ole USA nafta ja gaas enam nii ligitõmbavad," tõdes Tokyos asuva mõttekoja Sasakawa rahufondi vanemteadur Tsuneo Watanabe.

Euroopas on sõda aga kiirendanud üleminekut taastuvenergiale. See võtab aga aega ning vahepealsel perioodil süveneb mandri sõltuvus USA energiast paratamatult veelgi.

Euroopa Liit võttis USA veeldatud maagaasi laialdaselt kasutusele pärast seda, kui Venemaa piiras maagaasi tarneid Euroopasse karistusena Ukraina toetamise eest. Euroopa Komisjoni andmetel saab ühendus nüüd umbes 60 protsenti oma LNG-st USA-st, kuigi USA osakaal kogu maagaasiimpordis, sealhulgas torugaas, on madalam, ulatudes ligi 25 protsendini.

Trumpi jaanuarikuised ähvardused Gröönimaa üle kontroll haarata tekitasid hirmu USA tarnete usaldusväärsuse suhtes. EL-i energiavolinik Dan Jørgensen hoiatas toona: "Riskime ühe sõltuvuse asendamisega teisega."

Sellest ajast alates on Trumpi administratsioon kasutanud USA LNG eksporti kaubandusläbirääkimistel hoovana. Eelmisel kuul hoiatas USA suursaadik EL-i juures, et ühendus võib kaotada soodsa juurdepääsu gaasile, kui ei kiida heaks takerdunud kaubanduslepingut.

Praegu aga vajab Euroopa USA veeldatud maagaasi, et täita enne järgmist talve oma maagaasihoidlad, mille varud olid sõja puhkedes mitme aasta madalaimal tasemel. Samuti on Euroopa pöördunud USA poole, et asendada lennukikütus, mida tavaolukorras tarnitaks Lähis-Idast.

Eurasia Groupi esindaja Gloysteini sõnul sõltub Euroopa tõenäoliselt USA gaasist ka selleks, et asendada Katari katkenud tarneid – riigi Ras Laffani LNG-keskus sai sõjas kannatada.

"Riigid ostavad rohkem USA veeldatud maagaasi, sest see on ainus täiendav LNG, mis turule jõuab," nentis ta. "Meeldib see neile või mitte, nad teevad seda."