IEA peadirektor ütles Briti rahvusringhäälingule BBC, et valitsused peavad energiatarbimise vähendamise vajadust jõulisel selgitama, nimetades praegust olukorda ajaloo suurimaks globaalseks energiajulgeoleku väljakutseks. Birol kutsus riike üles nõudlust vähendama, pakkudes välja madalamate kiirusepiirangute kehtestamist, lennureiside vältimist ja isegi eraautode kasutamise piiramist. Eelmisel nädalal otsustas IEA lasta turule 400 miljoni barrelit oma strateegilistest naftavarudest, aga sellest ajast alates on ülemaailmne naftahind ikkagi märgatavalt tõusnud.

Pärast USA ja Iisraeli õhurünnakute algust Iraani vastu 28. veebruaril on peatunud tankerite liiklus Pärsia lahelt läbi Hormuzi väina maailmameredele, millega peatus viiendiku maailma nafta ja veeldatud maagaasi eksport tarbijatele.

Samal ajal on Iraani ja Iisraeli jätkuvad rünnakud suunatud Lähis-Ida energiainfrastruktuurile, tekitades kahju gaasiväljadele, naftatöötlemistehastele ja terminalidele, mille parandamine võtab tööstuse esindajate sõnul aastaid.

Kõik see kokku on tekitanud olukorra, mida Rahvusvaheline Energiaagentuur on juba nimetanud ajaloo halvimaks globaalseks energiakatkestuseks, varjutades isegi 1973. aasta Araabia naftaembargo, mis põhjustas kütusepuudust ja vallandas laialdase majandusliku languse lääneriikides, tõdes uudisteagentuur Reuters.

"Teil ei ole võimalik sellest olukorrast lihtsalt kokkuhoidmisega välja tulla. See tähendab seda, et hinnad tõusevad nii kõrgele, et inimesed lõpetavad tarbimise," ütles Pickering Energy Partnersi investeerimisjuht Dan Pickering Reutersile.

Nafta, gaas ja nende rafineeritud kõrvalsaadused on tänapäeva maailma paljudes osades kriitilise tähtsusega, alates autode, veoautode ja lennukite kütusest kuni kodude ja tööstuse energiaga varustamiseni ning plastide ja väetiste tootmiseni.

"Kütuste, kemikaalide, veeldatud maagaasi ja väetiste sisendid on ohustatud sellises ulatuses, mis muudab selle hetke kvalitatiivselt erinevaks varasematest Pärsia lahe pingete episoodidest," ütles konsultatsioonifirma Rystad Energy asepresident Aditya Saraswat.

Energiahindade šokid õhutavad ka inflatsiooni, tabades tarbijaid ja ettevõtteid rängalt. Sellest on saanud USA presidendi Donald Trumpi jaoks suur poliitiline koorem, kuna ta püüab sõda Ameerika avalikkuse ees õigustada. Trump on süüdistanud oma NATO liitlasi nende toetuse puudumise pärast USA-Iisraeli sõjas , nimetades pikaajalisi USA liitlasi argpüksideks.

Hinnašokk tabab kõiki

Nafta globaalsed võrdlushinnad on sõja algusest saadik tõusnud juba üle 50 protsendi, ulatudes üle 110 dollari barreli kohta. Mõjud on veelgi tugevamad Lähis-Ida toornafta puhul, mis on Aasia majanduste jaoks oluline toode – seal on hinnad jõudnud rekordiliselt 164 dollarini.

See on kaasa toonud transpordikütuste hindade hüppelise tõusu, avaldades survet tarbijatele ja ettevõtetele kogu maailmas ning sundide valitsusi rakendama meetmeid varude säästmiseks.

Näiteks Tai käskis riigiteenistujatel energiat säästa, peatades välisreisid ja kasutades liftide asemel treppe, samal ajal kui Bangladesh sulges oma ülikoolid.

Sri Lanka on kehtestanud kütuse normeerimise, Hiina on keelanud rafineeritud kütuse ekspordi ja Ühendkuningriigi valitsuse energiaalane hädaolukorra plaan hõlmab kiirusepiirangute alla toomist kütuse säästmiseks.

Reedel esitas Rahvusvaheline Energiaagentuur veel täiendavaid ettepanekuid nõudluse vähendamiseks, näiteks kodust töötamine ja lennureiside vältimine, mis on pärast sõja algust niigi tõsiselt häiritud.

IEA nõustus selle kuu alguses tegema hädaolukorra varudest kättesaadavaks rekordilised 400 miljonit barrelit naftat. Analüütikute sõnul on see meede aga liiga väike, kuna 400 miljonit barrelit katab sõja mõju vaid umbes 20 päeva.

JP Morgani analüütik Natasha Kaneva ütles, et nõudluse vähendamine on ainus lahendus, kui varud vähenevad.

"Turg seisab silmitsi terava toodete puudusega (...), mida ei saa tarbida lihtsalt seetõttu, et need pole saadaval," ütles ta.

Hinnad tõusevad järsult kõigele, mis on energiakandjatega otseselt seotud, tõdes Reuters.

Näiteks lennukikütuse hinnad tõusid Euroopas rekordiliselt umbes 220 dollarini barreli kohta, mis tähendab õige pea kallimaid lennupileteid. USA-s, mis impordib väga vähe Lähis-Idast pärit naftat, on bensiini jaemüügihinnad alates 28. veebruarist tõusnud enam kui dollari galloni (3,78 liitrit) kohta, ulatudes umbes nelja dollarini galloni kohta.

Maagaasi hinnad Euroopas ja Aasias on tõusnud pärast Iisraeli ja Iraani vastastikusi rünnakuid viimastel päevadel, mis on tabanud Pärsia lahe gaasiseadmeid. Seetõttu võivad ka elektrienergia hinnad hüppeliselt tõusta.

Iisrael ründas kolmapäeval Iraani Lõuna-Parsi gaasivälja ja päev hiljem vastas Iraan rünnakuga Katari tohutule Ras Laffani veeldatud maagaasi kompleksile. QatarEnergy tegevjuht Saad al-Kaabi ütles Reutersile, et Iraani rünnakud peatavad kolmeks kuni viieks aastaks 12,8 miljonit tonni veeldatud maagaasi tarned aastas, mis on umbes kolm protsenti maailma tarnetest.

Olukord on kriitiline, kuna nafta- ja gaasitooted on eluliselt tähtsad kõige jaoks alates ravimitest kuni plastide ja väetisteni, ütles maailma gaasitootjaid ühendava Rahvusvahelise Gaasiliidu peasekretär Menelaos Ydreos.

"Me kutsume taas üles viivitamatult lõpetama energiarajatiste sihtimise ja taastama kaubaveo Hormuzi väina kaudu, kuna väetised, farmaatsiatööstuse naftakeemiatooted, nafta, teravili ja gaas on kõik meie eksistentsi jaoks kriitilise tähtsusega," ütles ta avalduses.

Löök toidujulgeolekule

Sõda ohustab ka toiduga varustatust. See on tõsiselt häirinud väetiseturge, kuna umbes kolmandik maailma väetiste kaubandusest läbib tavaliselt Hormuzi väina.

Lämmastikupõhiste toodete, näiteks karbamiidi, mis on kõige olulisem väetisetoode, hinnad on konflikti algusest saadik tõusnud 30–40 protsenti. USA põllumehed teatasid juba enne kevadist külvi tühjadest poeriiulitest.

India, Bangladeshi ja Malaisia ​​väetisetehased astuvad samme tellimuste peatamiseks, tootmise vähendamiseks või täielikuks sulgemiseks tooraine puuduse tõttu.

Kui konflikt kestab veel vaid paar nädalat, on ülemaailmsed toiduvarud ikkagi oluliselt häiritud, ütles ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) peaökonomist Maximo Torero.

"See mõjutab külvi. ... Maailmas väheneb toorainete pakkumine – põhiteraviljade, sööda ja seega ka piimatoodete ja liha pakkumine," ütles ta.

Umbes pool maailma toidust kasvatatakse väetiste abil, mis mõnes riigis moodustavad kuni poole teravilja tootmiskuludest.