Rutte kiitis Trumpi pärast kohtumist meediale antud kommentaarides, kuid ta ei öelnud, kas Trump oli teda alliansist lahkumise plaanidest teavitanud.

"See oli sõprade kohtumine," ütles Rutte uudistekanalile CNN pärast kohtumist. NATO juht lisas, et ta imetleb Trumpi juhtimist ja et USA president mõjub alliansile transformeerivalt.

Küsimusele, kui mures ta Trumpi NATO-st lahkumise pärast on, keeldus Rutte vastamast.

Riike täpsustamata ütles Rutte, et tema enda arvates ei ole mõned NATO riigid Iraani operatsioonis oma lubadusi täitnud, kuid suurem osa eurooplasi on olnud abivalmis.

"Ta on paljudes NATO liitlastes selgelt pettunud ja ma saan tema mõttest aru," möönis Rutte. "See oli väga avameelne ja avatud arutelu, aga ka arutelu kahe hea sõbra vahel," lisas ta.

Uudisteagentuuri Reuters hinnangul valas Trump kohtumisel Ruttega välja oma frustratsiooni NATO suhtes, mis on jõudnud Iraani sõja ajal tekkinud vastuolude tõttu tõsisesse kriisi.

Trump on viimastel nädalatel korduvalt nimetanud NATO-t "pabertiigriks" ja ähvardanud 32-liikmelisest transatlantilisest alliansist lahkuda, väites, et Washingtoni Euroopa liitlased on lootnud USA julgeolekugarantiidele, pakkudes samal ajal ebapiisavat tuge USA ja Iisraeli pommitamiskampaaniale Iraanis.

Mitmed NATO riigid seisid vastu USA sõjalisele kampaaniale Iraani, keelates USA sõjalennukitel oma õhuruumi kasutada või keeldudes saatmast oma mereväge Hormuzi väina taasavamiseks.

Kuigi Trump ütles teisipäeval, et rünnakud Iraani vastu peatatakse kahe nädala pikkuse relvarahu alusel, on konflikti tagajärjed Washingtoni ja tema liitlaste suhteid jätkuvalt pingestanud, mis viitab sellele, et diplomaatilised tagajärjed võivad kesta kauem.

Ka pärast kolmapäevast kohtumist ei muutnud Trump oma tooni alliansi kohta, kirjutades sotsiaalmeedias, et "NATO-t EI OLNUD KOHAL, KUI ME NEID VAJASIME, JA NAD EI OLE KOHAL, KUI ME NEID JÄLLE VAJAME. MÄLETATE GRÖÖNIMAAD, SEDA SUURT, HALVASTI JUHITUD JÄÄTÜKKI."

USA juht on ka varem väljendanud oma kavatsust Gröönimaa annekteerida, mis on tekitanud muret NATO liikmesriigis Taanis, kellele autonoomne territoorium kuulub.

WSJ: Trump plaanib USA vägesid Euroopas ümber paigutada

Trumpi administratsioon kaalub praegu ettepanekut viia USA väed välja NATO liikmesriikidest, mis ei toetanud USA ja Iisraeli sõjategevust Iraani vastu, teatas väljaanne The Wall Street Journal (WSJ) samal päeval, kui Rutte visiit toimus, viidates Valge Maja administratsiooni ametnikele.

Plaan ei hõlma vägede täielikku väljaviimist, millega Trump samuti on ähvardanud, kuid võib lisaks vägede ümberpaigutamisele hõlmata ka sõjaväebaaside sulgemist Hispaanias või Saksamaal.

Valitsuse ametnikud ütlesid, et plaan võib viia suurema hulga vägede paigutamiseni riikidesse, mida peetakse USA-le sõbralikemaks nagu näiteks Poola, Rumeenia, Leedu ja Kreeka. Selline samm nihutaks USA sõdurid lähemale NATO piirile Venemaaga.

Enne Rutte kohtumist Trumpiga ütles Valge Maja pressisekretär Karoline Leavitt, et juhid arutavad tõenäoliselt USA NATO-st lahkumise võimalust. Leavitt ütles, et Trump oli pettunud selles, mida ta peab alliansi reeturlikkuseks USA suhtes.

"Mul on otsene tsitaat Ameerika Ühendriikide presidendilt NATO kohta ja ma jagan seda teiega kõigiga. "Neid pandi proovile ja nad kukkusid läbi,"" ütles Leavitt.

"On üsna kurb, et NATO pööras viimase kuue nädala jooksul Ameerika rahvale selja, samal ajal kui Ameerika rahvas on nende kaitset rahastanud," lisas ta.

Washington ei konsulteerinud enne Iraani rünnaku alustamist oma Euroopa liitlastega ja NATO kollektiivkaitse põhimõte ei nõua partneritelt ründesõdadega liitumist. Sellegipoolest on Euroopa reageering sõjale Trumpi nördima pannud.

Enne Trumpiga kohtumist kohtus Rutte samal päeval eraldi USA välisministri Marco Rubioga. Nad arutasid USA välisministeeriumi teatel Iraani sõda, Venemaa Ukraina sõja lõpetamise läbirääkimisi ning NATO liitlastega koordineerimise suurendamist ja koorma ümberpaigutamist.

Analüütik: allianss on ohus

Ruttel on Trumpiga olnud suhteliselt soojad suhted, isegi kui Valge Maja on NATO-ga kaitsekulutuste, Venemaa-poliitika ja Gröönimaa staatuse pärast konfliktis olnud. Hollandi endist peaministrit tuntakse Euroopas kui "Trumpi-lausujat", kes suudab USA presidenti meelitades temaga häid suhteid hoida, nimetades teda eelmisel aastal isegi issiks, kes lahendas Iisraeli ja Iraani vahelist koolikaklust. Üks Euroopa diplomaat kirjeldas Rutte lähenemist Trumpile kui aupaklikku, kuid tõhusat.

Konflikt Iraani pärast on aga süvendanud transatlantilisi muresid Ukraina, Gröönimaa ja sõjaliste kulutuste pärast, kuigi USA kõrgemad ametnikud on eraviisiliselt kinnitanud Euroopa valitsustele, et administratsioon on endiselt NATO-le pühendunud, väidab üks kahest Euroopa ametnikust, kes sellistes vestlustes osales.

"See on transatlantilise alliansi jaoks ohtlik punkt," ütles Oana Lungescu, endine NATO pressiesindaja, kes töötab nüüd Londonis asuvas mõttekojas Royal United Services Institute.

NATO, kuhu kuuluvad Euroopa riigid, USA ja Kanada, on kaitseliit, mis tegeleb Põhja-Ameerika ja Euroopa julgeolekuga, ning pole täpselt selge, millist rolli Trump sellelt Lähis-Idas ootab. NATO loodi 1949. aastal Nõukogude Liidu rünnaku ohu tõrjumiseks ning on sellest ajast peale olnud lääne julgeoleku nurgakivi.

Trumpi keskendumine Lähis-Idale on ähvardanud USA relvatarned Ukrainast kõrvale juhtida, Ukraina kaitsmine on aga enamiku NATO Euroopa liikmete jaoks prioriteet. Trumpi kriitika Ukraina suunal, suhtlus Venemaaga ja ähvardused Gröönimaa üle võtta on liitlasi ärevusse ajanud.

"Ta on pettunud NATO ja teiste liitlaste soovimatuses olla abiks kogu [Iraani-vastase] operatsiooni "Epic Fury" vältel, kuigi tema pingutused Iraani ohu hävitamiseks on neile kasulikud," ütles Valge Maja pressiesindaja Anna Kelly. "Nagu ta ütles, jätavad Ühendriigid selle meelde."

USA seadus keelab Trumpil ainuisikuliselt otsustada NATO-st lahkumist: see otsus nõuaks USA Kongressi heakskiitu, kus alliansil on laialdane toetus. 2023. aastal võttis Kongress vastu seaduseelnõu – mida toetas tollane senaator Marco Rubio –, mis keelab igal USA presidendil ühepoolselt NATO-st lahkuda ilma kahekolmandikulise senati heakskiiduta või Kongressi aktita.