Plaan, mis on viimastel nädalatel ringelnud ja pälvinud toetust president Donald Trumpi administratsiooni kõrgemate ametnike seas, on alles väljatöötamise alguses ja üks mitmest, mida Valge Maja NATO karistamiseks arutab, teatas WSJ viitega administratsiooni ametnikele.

Selline plaan rõhutab kasvavat lõhet Trumpi administratsiooni ja Euroopa liitlaste vahel pärast USA presidendi otsust alustada sõda Iraaniga, tõdes WSJ.

Ettepanek hõlmaks USA vägede väljaviimist alliansi liikmesriikidest, mille tegevust USA peab oma Iraani vastu peetud sõja suhtes kahjulikuks, ja nende paigutamist riikidesse, mis toetasid seda tugevamalt, märkis WSJ. Ettepanek jääb siiski kaugele maha Trumpi hiljutistest ähvardustest USA täielikult alliansist välja viia, mida ta seaduse järgi ilma Kongressi toetuseta teha ei saa.

Kolmapäeva õhtul kirjutas Trump sotsiaalmeedias, et NATO-t ei olnud seal, kui me neid vajasime, ja nad ei ole seal, kui me neid uuesti vajame.

Esmaspäeval ütles Trump, et on NATO-s väga pettunud ja et liitlaste soovimatus toetada USA-d Iraani sõjas on NATO-l olev jälg, mis ei kao kunagi. Ta on allianssi sageli kritiseerinud ja viimastel nädalatel väljendanud soovi alliansist täielikult lahkuda.

USA-l on Euroopas umbes 84 000 sõdurit, kuigi täpne arv varieerub sõjaväeõppuste ja rotatsiooniliste lähetuste lõikes. USA baasid Euroopas on ülemaailmsete USA sõjaliste operatsioonide kriitilise tähtsusega keskus ning pakuvad investeeringute kaudu majanduslikku hüve vastuvõtvale riigile. Ida-Euroopa baasid toimivad ka heidutusena Venemaa vastu. Kui Valgelt Majalt kommentaari küsiti, viitas see USA välisminister Marco Rubio hiljutistele avaldustele, milles ta kritiseeris NATO riike suutmatuse eest USA-le Iraani sõjas rohkem abiks olla.

WSJ tõdes, et praegu pole teada, millised riigid USA vägesid kaotaksid, kuid mitmed alliansi liikmed on Trumpi ametisse naasmisest saadik presidendis pahameelt tekitanud ning eriti teravalt hiljuti oma vastuseisuga Iraani sõjale tema viha pälvinud.

Nende hulgas paistab eriti silma Hispaania, mis on ainus NATO riik, mis pole veel lubanud kulutada kaitsele viis protsenti oma sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja blokeeris Iraani operatsioonis osalenud USA lennukitel oma õhuruumi kasutamise. Hispaania peaminister Pedro Sánchez ütles ka hiljuti antud intervjuus, et ühinemine USA-ga Iraani küsimuses oleks viga ning väljendas soovi autonoomsema ja konkurentsivõimelisema Euroopa poolt.

USA valitsuse esindajad on pettunud ka Saksamaas pärast seda, kui Saksa juhid kritiseerisid sõda, kuigi Saksamaa on USA sõjaväe üks suurimaid ja olulisemaid keskusi Lähis-Ida operatsioonide toetamiseks.

Ka Itaalia blokeeris lühiajaliselt USA õhuväebaasi kasutamise Sitsiilias ning Prantsuse valitsus nõustus lubama USA-l kasutada baasi Lõuna-Prantsusmaal ainult pärast seda, kui see garanteeris, et seal maanduvad ainult lennukid, mis ei osale Iraani-vastastes rünnakutes.

Lisaks vägede ümberpaigutamisele võiks plaan hõlmata ka USA baasi sulgemist vähemalt ühes Euroopa riigis, võimalik, et Hispaanias või Saksamaal, ütlesid kaks administratsiooni ametnikku.

Ametnike sõnul võiks need rohkem kasu saavad USA-sõbralikumad riigid olla Poola, Rumeenia, Leedu ja Kreeka.

Ida-Euroopa riikidel on alliansi ühed kõrgeimad kaitsekulutuste määrad ja nad olid esimesed, kes andsid märku, et toetavad rahvusvahelist koalitsiooni Hormuzi väina avamiseks. Pärast sõja puhkemist kiitis Rumeenia kiiresti heaks USA taotlused lubada USA õhuväel oma baase kasutada, märkis WSJ.

Plaan võib kaasa tuua suurema hulga USA vägede paigutamise Venemaa piirile lähemale, mis tõenäoliselt tekitab Moskvas vastumeelsust, kommenteeris WSJ.

Trump postitas juba märtsis oma sotsiaalmeediakontole, et NATO riigid pole sõjas Iraani vastu USA-le kuidagi abiks olnud ja lisas: "USA EI VAJA NATO-lt MIDAGI."

Euroopa riikide juhid vaidlesid sellele vastu viitega, et nendega ei konsulteeritud enne sõda, mis raskendas sõjalise reageerimise koordineerimist konflikti esimestel päevadel. Sellest annab WSJ hinnangul tunnistust ka see, et kaks NATO kaitseministrit, Eesti ja Itaalia oma, jäid Dubaisse lõksu, kui USA alustas sõda ning Araabia Ühendemiraadid sulgesid oma õhuruumi tsiviillendudele.

Iraani sõda on viimane diplomaatiliste kriiside reas, millega allianss on Trumpi ametisseastumisest saadik silmitsi seisnud. Trump vihastas liitlasi Euroopale kehtestatud järskude tollimaksude ja suhtlemise pärast Venemaa režiimi juhi Vladimir Putiniga Ukraina teemadel. Trump vallandas ka erakordse diplomaatilise kriisi NATO liitlase Taaniga oma püüdluste tõttu annekteerida Taanile kuuluv Gröönimaa.

Oma esimesel ametiajal 2020. aastal käskis Trump Saksamaalt välja viia umbes 12 000 sõdurit, kuid president Joe Biden tühistas otsuse pärast ametisseastumist 2021. aastal.