Anonüümseks jääda soovinud ametniku sõnul on poliitikavalikud lahti kirjutatud märgukirjas, kus väljendatakse pettumust osade liitlaste vastumeelsuse või keeldumise üle anda Ühendriikidele Iraani sõja tarbeks juurdepääsu-, baaside kasutamise ja ülelennuõigusi.

Kirjas märgitakse, et need õigused on "NATO absoluutne miinimum". Ametnik lisas, et väljapakutud võimalusi arutatakse Pentagoni tippjuhtkonnas.

Ühe variandina nähakse ette "keeruliste" riikide eemaldamist NATO olulistelt või mainekatelt ametikohtadelt.

Küsimusele, kas NATO liitlast on üldse võimalik ajutiselt välja heita, vastas alliansi esindaja, et NATO asutamisleping ei näe ette ühtegi sätet liikmesuse peatamiseks.

Trump: nad ei tulnud meile appi

USA president Donald Trump on teravalt kritiseerinud NATO liitlasi mereväe appi saatmata jätmise eest Hormuze väina, mis suleti ülemaailmsele laevaliiklusele pärast sõja Iraaniga algust 28. veebruaril.

Samuti on president teatanud, et kaalub alliansist lahkumist.

"Kas teie minu asemel ei kaaluks?" küsis Trump 1. aprillil antud intervjuus Reutersilt, vastates küsimusele USA võimalikust NATO-st lahkumisest.

Ametniku sõnul aga sisekirjas säärast sammu ei soovitata. Samuti ei tehta seal ettepanekut Euroopas asuvate baaside sulgemiseks.

Küll aga keeldus allikas täpsustamast, kas arutlusel olevate variantide hulgas on ka laialdaselt oodatud USA vägede osaline väljatoomine Euroopast.

Paludes dokumendi kohta kommentaari, vastas Pentagoni pressiesindaja Kingsley Wilson: "Nagu president Trump on öelnud, ei tulnud liitlased meile appi, vaatamata kõigele, mida Ühendriigid on nende heaks teinud."

"Sõjaministeerium tagab presidendile tõsiseltvõetavad valikud, et meie liitlased poleks enam paberist tiigrid, vaid täidaksid oma kohustusi. Täiendavaid kommentaare me sisemiste arutelude kohta ei anna," sõnas Wilson.

Analüütikute ja diplomaatide hinnangul on USA ja Iisraeli sõda Iraaniga tekitanud tõsiseid küsimusi 76-aastase alliansi tuleviku osas. Samuti on see esile kutsunud enneolematu mure, et rünnaku korral ei pruugi Ühendriigid Euroopa liitlastele appi tulla.

Suurbritannia, Prantsusmaa ja teiste riikide sõnul tähendaks USA mereväeblokaadiga ühinemine sõtta astumist. Küll aga ollakse valmis aitama väina avatuna hoida, kui on saavutatud püsiv relvarahu või konflikt on lõppenud.

Trumpi valitsuse ametnikud on aga rõhutanud, et NATO ei saa olla ühesuunaline tänav.

Eriti on pettumust avaldatud Hispaania osas, kes ärritab USA valitsust oma keeldumisega tõsta kaitsekulutusi viie protsendini sisemajanduse koguproduktist. Madrid on veendunud, et suudab oma kohustusi täita ka väiksema summaga. 

Ühendriikidel on Hispaanias kaks olulist sõjaväebaasi: Rota mereväebaas ja Moróni lennubaas.

Allikas: eesmärk on saata liitlastele jõuline sõnum

Allika sõnul on kirjas välja toodud poliitikavalikute eesmärk saata liitlastele jõuline sõnum, et "vähendada eurooplaste mugavushoiakut".

Hispaania liikmesuse peatamine mõjutaks USA sõjalisi operatsioone vähe, kuid sel oleks oluline sümboolne kaal, märgitakse dokumendis.

Allikas ei avaldanud, mil viisil võiksid Ühendriigid Hispaania alliansist eemaldamist läbi suruda.

"Me ei lähtu oma töös e-kirjadest, vaid ametlikest dokumentidest ja valitsuste – antud juhul USA – seisukohtadest," ütles Hispaania peaminister Pedro Sánchez, kui temalt küsiti raporti kohta Küprosel toimuva Euroopa Liidu juhtide kohtumise eel. Sánchez lisas, et Hispaania on NATO "lojaalne partner".

Isegi kui Hispaania kaitsest ilmajätmise ähvardust poleks juriidiliselt võimalik ellu viia, kahjustaks selle avalik väljakäimine allianssi rängalt ning murendaks Euroopa ja Ühendriikide vahelist usaldust veelgi, hindas Belgia Egmonti instituudi ja Genti ülikooli Euroopa kaitsepoliitika professor Sven Biscop.

"Juba praegu pole enamik Euroopa juhte kindlad, et USA neile igas kriisis appi tuleks. [...] Trumpi tegevus ei ole Ameerika huvidega kuidagi kooskõlas," märkis Biscop.

Brittide õigus Falklandi saartele

Samuti pakutakse märgukirjas välja võimalus vaadata üle USA diplomaatiline toetus Euroopa pikaajalistele "impeeriumivaldustele", nagu näiteks Argentina lähistel asuvatele Falklandi saartele.

USA välisministeeriumi veebilehel märgitakse, et saari haldab Suurbritannia, kuid neile esitab endiselt nõudmisi Argentina. Riigi libertaarne president Javier Milei on Trumpi liitlane.

Suurbritannia ja Argentina pidasid saarte pärast 1982. aastal lühikese sõja, kui Argentina üritas neid ebaõnnestunult vallutada. Enne lõunaameeriklaste alistumist hukkus konfliktis umbes 650 Argentina ja 255 Briti kaitseväelast.

Trump on korduvalt solvanud Briti peaministrit Keir Starmerit, nimetades teda argpüksiks ameeriklaste juhitud Iraani sõjaga liitumisest keeldumise pärast. Samuti on president öelnud, et Starmer pole "mingi Winston Churchill", ja nimetanud Suurbritannia lennukikandjaid "mänguasjadeks".

Suurbritannia keeldus algselt USA palvest lubada lennukitel rünnata Iraani kahest Briti baasist. Hiljem aga nõustuti lubama kaitsemissioone, mille eesmärk on kaitsta piirkonna elanikke, sealhulgas Briti kodanikke, Iraani kättemaksurünnakute eest.

Selle kuu alguses Pentagonis ajakirjanikega suhelnud kaitseminister Pete Hegseth tõdes, et sõda Iraaniga on "palju asju päevavalgele toonud". Minister märkis, et Iraani pikamaaraketid ei küündi küll Ühendriikideni, kuid võivad tabada Euroopat.

"Kohtame küsimusi, takistusi ja kõhklusi... Alliansist pole suurt kasu, kui sinna kuuluvad riigid, kes pole valmis vajadusel sinu kõrval seisma," ütles Hegseth.