USA sõjavägi pole isegi alustanud Iraanis allesjäänu hävitamist. Järgmisena sillad, seejärel elektrijaamad, kirjutas Trump sotsiaalmeedias. Ta lisas oma postituses, et Iraani juhtkond "teab, mida tuleb teha, ja seda tuleb teha KIIRESTI!".

Trump, kes on nimetanud Iraani vastu alustatud sõja ajal korduvalt erinevaid ajakavasid ja eesmärke, ütles kolmapäeval televisioonis edastatud kõnes, et sõda võib eskaleeruda, kui Teheran Washingtoni tingimustele ei allu, kusjuures võimalikud on rünnakud Iraani energia- ja naftainfrastruktuurile.

"Me kavatseme neid järgmise kahe kuni kolme nädala jooksul äärmiselt tugevalt rünnata. Me viime nad tagasi kiviaega, kuhu nad kuuluvad," ütles Trump oma kolmapäevases kõnes.

Kuigi ta ütles, et Washington on Iraanis oma eesmärkide saavutamisele lähedal, ei esitanud Trump sõja lõpetamise ajakava.

Sõda algas 28. veebruaril, kui USA ja Iisrael ründasid Iraani. Teheran vastas oma rünnakutega Iisraeli ja Pärsia lahe riikide vastu, kus asuvad USA baasid. USA ja Iisraeli ühisrünnakud Iraanis ja Iisraeli rünnakud Liibanonis on tapnud tuhandeid inimesi ja sundinud miljoneid kodust lahkuma.

Sõda on tõstnud ka naftahindu ja raputanud ülemaailmseid turge. Trumpi segased sõnumid pole seni kuigi palju leevendanud muret tema riigi sõjaliste rünnakute pärast, mis on suurimad pärast 2003. aasta sissetungi Iraaki.

Kümned rahvusvahelise õiguse eksperdid USA-s ühinesid neljapäeval avaliku kirjaga, milles öeldi, et USA rünnakud Iraanile võivad olla sõjakuriteod.

1949. aasta Genfi konventsioonid humanitaarkäitumise kohta sõjas keelavad rünnakud tsiviilisikute jaoks olulistele objektidele. Genfi konventsioonid ja lisaprotokollid sätestavad, et sõjalises konfliktis osalevad pooled peavad eristama "tsiviilobjekte ja sõjalisi sihtmärke" ning et rünnakud tsiviilobjektide vastu on keelatud, rõhutasid õigusteadlased.