Viimasel ajal on haridusministeeriumi haldusalas toimetajaid tabanud mitu IT-fopaad, näiteks SAIS3 äpardumine või Tartu ülikooli akadeemilise testi tegijatele saabunud vale tagasiside.

Kotka märkis "Vikerhommikus" neid juhtumeid kommenteerides, et kindlasti ei näita need suundumust, nagu oleks terve e-riik katki. Kotka selgitas, et Eestis arendavad ministeeriumid ja haldusalad oma lahendusi eraldiseisvalt ning siin ei tule ette olukorda, et kui keskelt on midagi katki, siis on kõik katki.

"Küll aga on tunne, et haridusministeeriumis juba väga pikka aega on juhtimine ja sealhulgas siis IT-juhtimine korrast ära. See, et seal ikkagi väga tihti toimuvad sellised põhimõttelised probleemid, absoluutselt näitab seda, et see asi tuleb ikkagi täiesti tükkideks võtta ja uuesti kokku panna," nentis endine riigi IT-juht.

Kotka rõhutas, et kui me tahame, et asjad toimiksid kvaliteetselt, siis hakkab kõik juhtimisest pihta. Kohe alguses tuleb ära defineerida, mis on tellitavate süsteemide puhul eesmärk, milliste koormustega nad peaksid hakkama saama ning millistele peamistele kriteeriumitele peab töö vastama.

"Vastavalt sellele tuleb valida õiged partnerid ja töö õigesti ära teha. Ja peab olema ka kategooriline ikkagi, et kui partner hakkama ei saa, siis tuleb see partner välja vahetada," märkis Kotka, lisades, et praegu ministeeriumid üldjuhul ise ei arenda IT-süsteeme ja kasutavad väliseid partnereid. "Ja mul on ikkagi tunne, et täna kvaliteeti haridusministeerium oma partneritelt ei nõua, sest kui ta nõuaks, siis meil ei oleks sellist probleemi. Siin peab olema rangem."

Kotka tõi näiteks, et kui maja ehitamisel saab väga selgelt panna näpu peale, et kui toru lekib, siis ehitusfirma peab selle ära parandama, siis IT-s väga paljud probleemid või vead tulevad välja näiteks suurema koormuse juures. Ja siis on tema sõnul tihti tööde tellijal, antud juhul näiteks haridusministeeriumil väga raske vaielda tööde tegijaga.

"Ütleme ausalt, meie kohtupraktikates puudub täna see võimekus, kus täitja pool jääks süüdi. Ehk siis üldjuhul IT-ettevõtted suudavad ikkagi kõik niimoodi ära vaielda, et alati jääb lolliks tellija. Öeldakse, et töö käib tellija materjalist ja nii edasi, aga samas need IT-firmad müüvad ennast alati täisteenuse pakkujana. Müügihetkel löövad nad kõik ennast õide, aga kui asjad pekki lähevad või metsa lähevad, siis nad kipuvad süüdistama seda rumalat tellijat, kes tihti ongi rumal. Aga see ei loe," rääkis Kotka, lisades, et kuna kohtupraktika on praegu väga IT-firmade poole peal, siis ei ole ka head viisi halbadest partneritest vabanemiseks peale selle, et saadetakse olemasolev partner minema ja tehakse uus hange.

Kotka tõi intervjuus välja, et tarkvara tegemine on tänapäeval läinud väga soodsaks, mistõttu halva partneri kõrvaleheitmist ja nullist uuesti alustamist ei tohiks karta.

"Võib-olla paar aastat tagasi oleks olnud see väga kulukas otsus, aga täna on IT tegemine ikkagi nii lihtsaks läinud, et kui sul on kehvad tooted, kehv teenus, siis tee nullist korda, tee nullist uuesti. Seda ei tohiks haridusministeerium karta," ütles Kotka.