Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt sõnas "Esimeses stuudios", et Eesti toetab, et heitmekaubanduse ühiku hind võiks olla paremini etteaimatav ja stabiilsem.

"See on kindlasti meie huvi ja seda, et heitekaubanduse süsteemi võiks põhjalikult ümber muuta või veel rääkimata kaotamisest – selleks puudub igasugune vajadus ja tegelikult puudub ka lai poliitiline toetus. Ma arvan, et neid riike, kes soovivad, et hind oleks stabiilsem ja paremini etteaimatav, on tegelikult päris palju. Ma julgeks öelda, et isegi päris suur enamus," lausus Sutt.

Rain Epleri hinnangul peaks aga ETS-süsteemi puhul kindlasti muudatusi tegema.

"Andres jäi oma vastuses mõnevõrra ettevaatlikuks ja ma saan sellest aru, sest tema kolleegist peaminister ütles ka riigikogu puldist, et loomulikult tuleks ETS-iga midagi teha, aga enne, kui me otsustame, mida teha, siis me ootame, mida Brüssel ütleb, et me peame otsustama," ütles Epler.

Peaminister Kristen Michal ütles veebruaris, et Eesti peab muutust vajalikuks.

"Kuna ETS-süsteemis on ühiku hinnad üsna spekulatiivsed, ei ole etteaimatavad, siis tasuks süsteem üle vaadata. Mitmesuguseid ettepanekuid on olnud. On räägitud piirhinnast, ühikute lisamisest sellesse süsteemi – kõik need võimalused on olemas. Nii mina kui ka teised riigijuhid on esitanud Euroopa Komisjonile ettepaneku esitada kevadel või suvel täiendav analüüs ETS-süsteemi kohta ja siis me saame hinnata ettepanekuid süsteemi muutmiseks," rääkis Michal toona.

EKRE andis aga riigikogus sisse eelnõu, mis kokkuvõttes maha hääletati.

"Meie andsime sisse eelnõu, kus me ütlesime, et Eesti võiks astuda sammu ja siseriiklikult kaotada kohustuse, et ettevõtted, kellel täna see kohustus on, et nad peavad neid kvoote ostma. Lisaks ma tuletan meelde, et pakkusime valitsusele omalt poolt ettepanekud riigikogule eelnõuga, et valitsus asuks läbirääkimistesse lähiriikidega – Poola, Baltikumi ja Soomega, et kujundada ühised ettepanekud ja pöörduda sellega Euroopa Komisjoni poole," lausus Epler, lisades, et eelnõu hääletati maha.

Epleri sõnul on ETS-iga seotud teema tähtis, kuna energeetika on ühiskonna alustalana kõige olulisem. Probleem seisneb aga selles, et Euroopas ei ole julgeid juhte, kes võtaksid vastu olulisi otsuseid energeetikas.

"Kui me vaatame täna käimasolevaid sõdu Ukrainas kui ka Iraanis, siis tegelikult nendega püütakse maailmas just energeetika mõttes jõujooni ümber kujundada. Euroopa täna läbi selle ETS-i on iseennast majanduslikust konkurentsivõimest välja maksustanud, kui lihtsalt öelda," selgitas Epler.

Suti hinnangul on saanud ETS aga ebaproportsionaalselt palju tähelepanu, sest tegelikult on maailmas palju olulisemaid probleeme, mis vajaksid lahendamist.

"Eesti vaatest on heitmekaubandussüsteem olnud väga kasulik projekt. Me oleme sellest saanud suurusjärk kaks miljardit, millega me oleme saanud osta uusi busse, uusi ronge. Me oleme teinud inimeste kodusid energiatõhusamaks ehk sooja- ja küttekulud on väiksemad. On tehtud energiaefektiivsemaks ka lasteaedu, Võrumaa Keskraamatukogu – mida kindlasti saatekülaline Rain väga hästi teab," ütles Sutt.

Küll aga ei ole Suti hinnangul arukas heitmekaubanduse ühiku hinda veelgi enam tõsta, sest etteaimatav ja stabiilne hind on parem investeerimisotsuseks.

"Kui näiteks on meie puhul räägitud, et CO2 hinna tõttu on põlevkivisektoril raske, siis põlevkivisektori põhituum ja konkurentsivõimeline osa täna on põlevkiviõlitööstus, kes saab tasuta kvoote. Põlevkivist elektri tootmine ei ole kasulik tegevus ja see on kindel, et neid investeeringuid ükski ratsionaalne investor põlevkivist elektri tootmiseks tegema ei hakka. Õlitootmist tehakse nii kaua, kui on põlevkiviõli konkurentsivõimet maailmaturul," sõnas Sutt.

Epleri hinnangul on ETS aga osaliselt süüdi Eesti põlevkivitööstuse hävitamises.

"Loomulikult meie rohepunasest ideoloogiast kantud poliitikud nii Reformierakonnas, sotsides ja mujal on teda tapnud ka siseriiklike tasudega. See, mis Andres rääkis, kui kasulik on ETS olnud, on selles mõttes päris hämmastav – tahtmata nüüd Reformierakonna ajaloolisi vaateid liiga üle kiita, aga see muutus on päris suur. Kui millalgi Reformierakonna loosung oli see, et madalad võiksid olla maksud ja siis ettevõtjad ja inimesed võiksid saada tegutseda, siis täna esitas Andres neid jutupunkte, mida esitab sotside juhtpoliitik Jevgeni Ossinovski: "Vaadake, kui palju raha me oleme saanud inimestelt ja ettevõtetelt riigi kätte korjata!"," ütles Epler.

Epler lisas, et vaadates Euroopat tervikuna, siis numbrid näitavad, et kolmveerand Euroopa primaarsest energiatarbest tuleb jätkuvalt fossiilkütustest ja sellest kolmveerandist umbes kümme protsenti suudab Euroopa iseennast varustada. Epleri hinnangul tähendab see, et Euroopa on 85- kuni 90-protsendilises impordisõltuvuses.

"Minu meelest on see olnud ju ainult õige ja hea, kui Eesti inimesed on saanud oma kodud energiatõhusamaks ja selle läbi väiksemad küttearved. See, et meil on puhtam elukeskkond, mida ka heitmete vähendamine on aitanud. Need, kes mäletavad või kes Tallinnas on ülikoolis käinud või siin kasvanud – oli kunagi tselluloositehas Sossimäel ja ei olnud kõige meeldivam õhk. Täna on Eesti üks puhtama õhuga riike ja seesama kaks miljardit on läinud ju Eesti ettevõtetele läbi nende investeeringute ja tellimuste, mida on tehtud ka majade või korterelamute rekonstrueerimisel. Nii et mina näen seda asja täiesti teistpidi," lausus Sutt.

Epleri hinnangul on aga Sutt liialt pangandusele keskendunud ning peaks suhtuma energeetikasse teisiti.

"Ma saan aru sellisest pankurite vaatest, aga kui me läheneksime energeetikale mitte sellise kitsa vaatega, et palju seal energeetikas keegi teenib või ei teeni, vaid kui me suhtuksime sellesse nagu teedevõrku, riigikaitsesse või ka haridusvõrku ja meditsiini – sellisesse baasteenusesse, mis võiks olla kogu aeg kättesaadav väga mõistliku hinnaga, siis selle peale saaksid ettevõtted ehitada tööstust. Sealhulgas täna ka kaitsetööstust ja muud. Ka inimesed saaksid veeta vaba aega või teha tööd, mitte arvestada kogu aeg seda, millal nõusid või pesu pesta. Ma arvan, et ühiskonna kasud oleksid palju suuremad kui see, et hoiame energiahinnad kõrgel ja tunneme rõõmu sellest, et hoiame neid stabiilselt ning jätkuvalt kõrgel," ütles Epler.

Paljud kodanikud tunnevad aga, et elukallidus ja ETS on osa sellest, mis energia hinda üles kruvib ning kasu saab üks seltskond ja kahju kannatab teine seltskond.

"Kui me mõtleme näiteks renoveerimata piirkondadele – Ida-Virumaa, Valgamaa –, siis millal riik jõuab sinna?" küsis saatejuht.

"See on kindlasti õige küsimus. Elukallidus Euroopas laiemalt on teema, mis läheb inimestele korda, kaasa arvatud eluasemete kättesaadavus. Nüüd, ma ei saa kuidagi nõustuda sellega, kui öelda, et kui maja on paremini soojustatud ja parema õhuringlusega, siis selle tulemusena on kulud kõrged," ütles Sutt, lisades, et elamufondist väikese osa on riik siiski juba renoveerinud.

"Seda renoveerimist on tehtud ka Lõuna-Eestis, on tehtud suuremates linnades, on tehtud ka Ida-Virumaal. Seal ei ole kerge, seal on erinevad põhjused, sest on vaja veenda ja saada nõusolek ka korteriühistutelt. Selleks, et meil oleks see rahastus, on ETS-süsteem meid väga hästi toetanud. Kui me räägime energeetikast, siis konkurentsivõimelise elektrihinna annab puhas energia. See on tuul, päike, tuumaenergia, sest see lihtsalt on objektiivselt nii. Ratsionaalselt, kui sa võtad Exceli tabeli, siis sa ei saa vastust, et ehitame põlevkivijaama, sest see annab kõige paremad tulemused. Võtame ja vaatame praegu elektri hinda. Itaalia on üks kõige kallimaid ja miks? Sest üle 40 protsendi Itaalia elektritoodangust tuleb gaasist. Ma ei näe, et me peaksime suurendama oma sõltuvust imporditud kütustest ning päike ja tuul on kohalik tooraine," lausus Sutt.

Epleri sõnul peaks päikese- või tuulevõimsusi ehitades arvestama ka sellega, et sinna kõrvale on vaja ehitada veel tugisüsteeme.

"Täna räägite, et teeme gaasi, aga sa just ütlesid lause, et ärme suurenda sõltuvust importkütustest – seal juba on vastuolu sees. Kust see gaas meile tuleb? Ta tuleb igal juhul impordist. Kui me vaatame hindasid, siis saame näha, kuidas maailma sündmused arenevad. Aga Euroopas, ma ütleks, ei ole väga ette näha, et gaas muude piirkondadega võrreldes väga odavaks läheb," sõnas Epler.

Epler ütles, et EKRE eesmärk oleks põlevkivijaamade olemasolevaid plokke renoveerida või ehitada juurde uusi. Lisaks on tema sõnul võimalik ka kõik tehasest tulevad heitmed tänapäeva vahenditega kinni püüda.