Valitsus volitas neljapäeval energeetika- ja keskkonnaministrit Andres Sutti korraldama uut taastuvenergia vähempakkumist maatuuleparkidele mahus kuni kaks teravatt-tundi, toetust rahastatakse taastuvenergiatasust.

"Ma ei arva, et selline elektritarbija subsideeritud projekt on praegu põhjendatud ja mõistlik. Selline juhuelektri põhise energeetikaga jätkamine ei ole lahendus, mis vastaks meie rahvuslikele energiajulgeoleku, aga ka majanduse konkurentsivõime huvidele. Me nägime ka viimasest energiašoki perioodist seda, kus detsember versus jaanuar taastuvenergeetika tootmine hoopis vähenes oluliselt, 66 protsenti," lausus Reinsalu.

Reinsalu märkis, et segadust külvavad valitsusliikmete muutuvad seisukohad.

"Kristina Kallas minu mälu järgi veel eelmisel nädalal teatas, et maismaa tuuleparkide oksjoni puhul ei ole mingeid arvestusi selle kohta, et see energia hinda alandaks. Mis nüüd juhtus nädala ajaga, mis selle kindluse tekitas?" lausus ta.

Eesti 200 juht Kristina Kallas ütles eelmisel nädalal ERR-ile, et on küsitav, kas uute tuuleparkide rajamine ilma salvestusmeetmeta tooks elektrihinna tarbijale alla

Reinsalu tekitab küsimusi ka see, et aasta tagasi valitsusliidu poolt välja käidud suur energiaplaan viiakse nüüd teatud mugandustega ellu ning kuigi meretuuleparkide toetusmeede tühistati, siis on endiselt päevakorras nende investeeringute garanteerimine või isegi subsideerimine.

Valitsuse plaan on hakata suuri energeetikaprojekte käendama ning seda meedet hakatakse nüüd välja töötama. Samamoodi toetab valitsus vesisalvesti projekti taotlust Euroopa Ühendamise Rahastu taotlusvoorust. Reinsalu sõnul on valitsusel vaja selgitada, milliseid kohustusi sellega võetakse.

"Avalikkusel on õigus teada, mida tähendavad need garantiimeetmed, mida ette valmistatakse. Millised kohustusi riik sellega võtab ja milline on selle mõju kogu energiasüsteemile. Teine küsimus kerkib esile selle (vesi)salvesti projektiga, kas riik garanteerib seda, milles need garanteerimise tingimused selguvad? Me peame tunnistama, et avalikkus ei tea vastuseid nendele asjadele, see ei ole normaalne," lausus Reinsalu.

Reinsalu sõnul on ta vastu ka niinimetatud tuulehoo preemiale ehk rahalise toetuse maksmisele omavalitsustele, kus tuuleparkide planeeringud hoogsamalt liikuma hakkavad.

"Ma arvan, et see on ebaratsionaalne maksumaksja raha kasutamine. Omavalitsused langetavad otsuseid ja ma arvan, et sellel ei ole erilist realiseerivat mõju otsustele üht- või teistpidi. Samade maksumaksjate poolt selle kinnimaksmine, ma arvan, ei ole kuidagi põhjendatud," nentis ta.

Reinsalu märkis, et valitsuse tehtud otsuste asemel peaks koostama sisulise energiakava, mille keskmes oleks juhitavad võimsused, ning valitsus peaks esitama ka sisulise käsitluse praegu Euroopa Liidus toimuva ETS-süsteemi reformimise kohta.