Reinaas (Eesti 200) lausus, et valitsus on vastu võtmas nelja olulist otsust.

"Esiteks taastuvenergia vähempakkumise väljakuulutamine, kusjuures see on disainitud sellisel moel, et kohalikud omavalitsused saavad preemia juhul, kui nad lubavad oma territooriumile tuuleparke. Teiseks suuremahuliste energeetikaprojektide käendusmeede, kolmandaks kuulutatakse välja nii selle aasta lõpus kui ka järgmisel aastal juhitavate võimsuste ehk gaasijaamade kaks hanget ja neljandaks minnakse edasi suuremahulise salvesti ehk vesisalvestiga ehk ma arvan, et need neli otsust komplektis on täpselt see, mida Eesti energeetika nii-öelda tervikpilt vajab," ütles Reinaas.

Reinaas tõdes, et energeetika on rahamahukas ettevõtmine, mistõttu ongi oluline võtta vastu otsus, et suurte investeeringute korral, mis tehakse Eesti riiki, saavad need valitsuse poolt heakskiidu korral käenduse.

"Ma arvan, et see on palju mõistlikum süsteem kui igasugune doteerimine. Euroopa Liit on läinud seda teed, et pigem ei doteerita mingeid ettevõtmisi, vaid pigem käendatakse. Ma arvan, selles mõttes on Eesti süsteem minna suurte energiamahukate ettevõtmiste käenduste ja garantiide peale väga mõistlik. See töötatakse välja selle aasta lõpuks. Tänu sellele on ilmselt tulevikus võimalik ehitada nii tuumajaama, energiasalvestit kui ka meretuuleparke ehk kõiki neid võimsusi, mida meil praegu puudu on. Lõppude lõpuks me oleme ühes energiaturus – Soome, Läti, Leedu ja Eesti – ning me peame vaatama seda kui tervikut. Tõepoolest, Eestisse on vaja investeeringuid. Ega riik ei hakka neid tuumajaamu ja muud säärast ise ehitama," lausus Reinaas.

Andres Suti (Reformierakond) sõnul on praegu juhitavatest võimsustest juba töös kaks gaasijaama.

"Selle hanke, mille Elering tegi – 186 megavatti –, on töös ja tulevad järgmised hanked selleks, et meil oleks võimalik süsteemi üles ehitada hajutatult. Et ei jääks muljet, et ma mingil põhjusel räägin ainult taastuvelektrist, siis ma olen kogu aeg algusest saati rääkinud neljast asjast: juhitavad võimsused, mille hulka kuuluvad gaasijaamad, taastuvenergia kui tootmise allikas, salvestus ja tuumaenergeetika. Need kõik moodustavad ühtse terviku, millest ei saa komponente ühekaupa välja võtta," lausus Sutt.

Aab: tuulepark oleks elektri odavamaks teinud

Sutt selgitas, et Eestis on elekter sel talvel olnud eriti kallis, sest tegu on olnud ühe kõige külmema talvega viimase 25 aasta jooksul.

"Küsimus ei ole ju olnud ainult Eestis. Selle aasta talv, eriti jaanuar, aga veebruar ka, on olnud viimase veerandsaja üks külmematest ja selle taga on olnud suurem nõudlus elektri järele, sealhulgas ka kütte järele. Elektri hinnad olid meil samasugused kui Soomes ja seetõttu olid ka arved suuremad, nii et eks see näitab seda, et Põhjamaal me elame. Talveks tuleb valmistuda, see puudutab ju samamoodi ka neid inimesi, kes on kaugküttega varustatud sooja mõttes või neid inimesi, kes kasutavad halupuid oma elamise kütmiseks, nii et igaüks peab olema valmis," lausus Sutt.

Jaak Aab (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) tõi välja, et kui Eestis oleks üks kahesaja megavatine tuulepark, siis oleks elekter olnud pea poole odavam.

"Kui meil oleks üks 800-megavatine meretuulepark – jah, me siin maapinnal ei tundnud üldse tuult, aga merel oleks olnud keskmine tuulekiirus üle seitsme meetri sekundis kuu keskmisena, siis me oleks saanud pea poole odavama elektrihinna," sõnas Aab.

Evelin Poolamets (EKRE) hinnangul tõstavad elektrihinda aga erinevad tasud, mis hävitavad kokkuvõttes Eesti majanduse.

"Kui nüüd rääkida, miks elekter on kallis – ka Andres Sutt ütles, et probleem oli selles, et oli külm –, aga kui mina vaatan oma elektriarvet, mis juhuslikult kaasas on, siis pool sellest arvest kuulub igasugustele maksudele. Taastuvenergia tasu, varustuskindluse tasu, elektriaktsiis, tasakaalustamisvõimsuse kulu – ehk siis ükskõik kui palju elekter antud juhul ei maksa, siis vähemalt pool läheb igasugustele tasudele. Kui me niimoodi jätkame, siis me ju hävitame oma konkurentsivõime ja hävitame ka oma majanduse," sõnas Poolamets.

Lauri Laats (Keskerakond) on aga arvamusel, et inimesed ei ole üle läinud fikseeritud hinnaga paketile, kuna just nimelt valitsus soovitas inimestel valida börsipakett.

"Valitsus tegelikult ärgitas inimesi minema üle börsipaketile. Ärgitas inimesi investeerima päikesepaneelidesse ja tegelikult praegu, kui sa oled kodus selle päikesepaneelide süsteemi üles ehitanud ja siis üle minna mitte-börsipaketile, siis see on päris keeruline. Kui Reinaas rääkis siin sellest, et nad on selle poolt, et peaks olema suurem pilt ja selgem pilt, siis tegelik probleem ongi selles – seda pilti meil ei ole ja sellest me ka pidevalt räägime. Minu arust väga hea näide on, mis juhtus just viimati, kus Eesti Energia juht ütles, et nendel on väga hea uudis: nende akupank, mis nad on ehitanud umbes 12 kuud tagasi, on toonud sajaprotsendilise kasumi. See tähendab seda, et kui nad investeerisid siin numbreid sealt võttes umbes 20 miljonit ja see tasus ennast ära sagedusturul 12 kuuga, siis tegelikult maksumaksja raha investeeriti, maksumaksjalt võeti see raha ära läbi arvete ja siis öeldakse, et see on võit," lausus Laats, lisades, et see ongi probleem, mida tuleb lahendada ja see, mis seal süsteemis toimub, ei ole vastuvõetav.

Kristjan Järvan (Isamaa) on seisukohal, et tänased valitsuse otsused muudavad Eesti energiapoliitika jätkusuutmatuks.

"Parafraseerides meie välisministrit: see energiapoliitika tegelikult kraabib Kremli ust. Miks Gazprom aastaid maksis kinni tuuleparkide lobi, oli sellepärast, et tekib strateegiline sõltuvus gaasielektrijaamadest ja seda sõltuvust praegu valitsus jällegi tekitab. Paneb lukku mingid sadades miljonites toetused jälle, mida kõik tarbijad peavad kinni maksma, ja mida teeb sellega – tekitab sõltuvust Vene gaasist. Sellepärast, et olgem ausad, nii nagu Anneli Akkermann juba ütles riigieelarve kohta: kui tuleb Ukrainas mingi rahu, tõmbame jällegi riigikaitse kulud maha," sõnas Järvan.