Reedel arutasid riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) ja väliskomisjon, milliste seisukohtadega läheb Eesti peaminister Kristen Michal (RE) Brüsselisse.

Üks Euroopa Ülemkogul arutluse all olev teema on ka Euroopa Liidu heitmekaubanduse süsteemi reformimine.

ELAK-i esimees Peeter Tali (E200) selgitas ERR-ile, et Eesti kinnitatud seisukoht on heitmekaubandussüsteem ümber vaadata ning selle laiendamine tühistada.

"Ümbervaatamise sisu on see, et panna hinnalagi ja hinnapõrand. Praegu on kahetsusväärsel kombel CO2-kvoodiga kauplemine muutunud asjaks iseenesest, mis on halb. See on spekulatiivne turg ja ei anna ettevõtjatele kindlust," rääkis Tali.

Ta rõhutas, et heitmekaubandussüsteemi laiendamise ehk ETS2 puhul on Eestil selge seisukoht – sellest tuleb loobuda ning kui see ei ole võimalik, siis tuleb see võimalikult kaugele edasi lükata. 

ELAK-i liige Aivar Sõerd (RE) edastas, et Eesti positsioon kõlab järgnevalt: "Toetame ETS-i ülevaatamist, eelkõige muudatusi, mis vähendavad hinnakõikumisi, parandavad etteaimatavust ning hoiavad ära kõrge ühiku hinna. Samuti toetame gaasi- ja elektrihindade seose vähendamist."

"See on küll üsna lakooniliselt sõnastatud," nentis ta.

Reinsalu sõnul on valitsuse seisukohad liiga ähmased ning ta tegi ettepaneku neid korrigeerida. 

"Ma arvan, et meil on oluline juba arutelu algfaasis täieõigusliku Euroopa Liidu liikmesriigina määratleda oma positsioon. Lõpptulemused võivad sellest meie esialgsest positsioonist enesestmõistetavalt erineda, see on kokkuleppeline, aga on oluline, et partnerid saaksid aru, mis on meie kavatsus," selgitas Reinsalu.

Reinsalu sõnul on Eesti valinud ära oodata Euroopa Komisjoni ettepanekud ETS-süsteemi reformimiseks, mis peaksid selguma suvel. Ta tõi välja, et kaheksa EL-i riiki avaldasid praegusele süsteemile toetust ja 13 riigi tööstusministrid kutsusid üles seda reformima. Eesti ei liitunud kummagi üleskutsega.

"Selline kõrvalehoidev või loid positsioon ei ole meie majanduse huvidega kooskõlas ning see vajab jõudsamat käsitlust," ütles Reinsalu. "Seda iseloomustab praegu olukord, kus kogu Euroopas käib erinevate ettevõtlussektorite, riikide ja valitsuste positsioonide kujundamine ning väljendamine. Meie oleme aga võtnud niisuguse külgkorvis positsiooni."

Reinsalu enda ettepanek komisjoni istungil nägi välja järgmine: "Eesti teeb ettepaneku ETS-süsteemi reformimiseks selliselt, et spekulatiivse ujuva hinna asemel oleks fikseeritud prognoositav madal heite tasu, eelistades läbirääkimisi sellekohase rahvusvahelise kokkuleppe saavutamiseks, et ei kahjustataks EL-i globaalset konkurentsivõimet."

Teiste erakondade liikmed Isamaa ettepanekut ei toetanud.

"Reinsalu üritas ikkagi piltlikult öeldes veoautoga lahtisest uksest sisse sõita," kommenteeris Tali.

Sõerdi sõnul ei olnud ettepanek komisjonile veenev. 

"Toetust ei tulnud EKRE-lt ega Keskerakonnalt, kelle puhul oleks võinud ehk arvata, et nad seda teevad. See kukkus läbi. Neil oli kodutöö ilmselt tegemata, sõnastus oli kiiruga tehtud ja selles oli näha sellist pealiskaudsust," sõnas Sõerd.

Istungil viibinud EKRE esindaja Arvo Aller ütles, et kuna istung toimus videosilla teel, siis tema ühendus katkes enne, kui hääletuseks läks. Ta rõhutas, et EKRE seisukoht on, et heitmekaubanduse süsteem tuleks Euroopas ära lõpetada.

Pärast istungit kirjutas Reinsalu sotsiaalmeedias, et Euroopa Komisjon kavandab omatulude vallas ka uusi üleeuroopalisi maksuideid järgmise eelarveperspektiivi vaates alates 2028. aastast ning et Eesti valitsuse seisukoht on Euroopa uute maksude suhtes "kahtlev".  

Tali märkis, et Eesti ei toeta uusi üleeuroopalisi makse.

"Eesti tänase seisuga ei toeta omavahendite ettepanekuid. "Omavahendid" on krüptilises keeles võimalikud uued maksud," sõnas Tali. "Me oleme vastu ka Euroopa heitkoguste kauplemise süsteemi kaudu loodavale omavahendile. See kõlab küll vastuoluliselt, aga nii on. Me ei taha üleeuroopalisi makse, vaid soovime, et makse saaksime kehtestada ise ja riikidel säiliks otsustusõigus."

Euroopa Ülemkogu toimub 19.–20. märtsil.