Väljaande hinnangul on bloki suutmatus rahvusvahelisel areenil liidrirolli võtta olnud harva nii ilmselge kui äsja lõppenud Euroopa Ülemkogul.

Saksamaa kantsler Friedrich Merz, Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Itaalia peaminister Giorgia Meloni – kolme maailma esikümnesse kuuluva majanduse juhid – koos ülejäänud 24 kolleegiga piirdusid vaid omavahelise nääklemise või tühjade sõnadega.

"Praegustel rahututel aegadel on otsustavam kui kunagi varem pidada kinni rahvusvahelisest reeglitepõhisest korrast," ütles kohtumist juhatanud Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa ajakirjanikele. "Alternatiiv on kaos. Alternatiiv on sõda Ukrainas. Alternatiiv on sõda Lähis-Idas."

Selle kõnega piirdus ka kohtumise tegelik sisu, rõhutab Politico.

Samal ajal kui Teheran ründas naabreid ja häiris Euroopa energiavarustust ning Kiiev andis lööke Venemaa tehastele, tegelesid Euroopa liidrid oma aruteludes hoopis ETS-i kohendamisega. 

Kuigi heitmekaubanduse süsteem on kaudselt seotud globaalse energiašokiga, ei ole see teema, millega Euroopa saaks demonstreerida oma geopoliitilist suutlikkust, leiab väljaanne.

Iraani küsimuses leidsid liidrid, et neil puudub nii mõjuvõim kui ka tahe sekkuda. Ukraina puhul, kus Euroopal on nii hoovad kui ka soov tegutseda, ei suudetud ületada sisemisi erimeelsusi, et kiita heaks 90 miljardi euro suurune abi.

"Iraani konflikti sekkumiseks puudus igasugune ühine tahe," ütles üks kõrge Euroopa valitsusametnik.

Saksamaa kantsler Merz kurtis isegi, et Iraanile keskendumine riskib tähelepanu eemale juhtimisega Euroopa kiratseva majanduse turgutamiselt – mis oli tippkohtumise algne eesmärk.

"See pole meie sõda"

Iraani ei ignoreeritud täielikult. Macron mainis võimalust saata Prantsuse sõjalaevad kaitsma Hormuzi väina, mille Teheran on ähvardustega sisuliselt sulgenud. 

Tippkohtumise lõppjäreldused piirdusid siiski vaid olemasolevate mereväeoperatsioonide tugevdamisega, lubamata ühtegi uut missiooni.

Arutelude lõpuks jõudsid EL-i liidrid kaine järelduseni – Euroopal on sündmuste suunamiseks vähe võimu ja veel vähem tahtmist.

"Lähis-Idas toimuv mõjutab meid väga palju – aga kas me oleme selles mängus üldse osalised?" küsis üks arutelude juures viibinud EL-i ametnik. "Püüame selles debatis oma kohta leida, meil on hulgaliselt avaldusi ja seisukohti, [kuid] kas eurooplastel on selles protsessis lahendajana üldse mingit rolli?"

Ilmselgelt mitte, järeldab väljaanne EL-i välispoliitikajuhi Kaja Kallase öeldust.

Kallas hoiatas riigijuhte kahe tema sõnavõtuga kursis oleva diplomaadi sõnul järgnevalt: "Sõja alustamine on nagu armusuhe – seda on lihtne alustada, aga sealt on raske välja pääseda."

Üks ametnik märkis, et EL-ile jäi üle vaid teha seda, mida alati ehk koostada üks "ilus avaldus".

Põlevad gaasiväljad 

Euroopa oli USA president Donald Trumpile pahameelt valmistanud juba nädala alguses, kui liidu tippsaadikud lükkasid tagasi tema üleskutse Hormuzi väina turvamiseks. 

Tippkohtumise lõppjäreldused jäid truuks varasemale positsioonile, piirdudes tuntud üleskutsetega "deeskaleerimiseks" ja "vaoshoitusele", ilma et oleks pakutud ühtegi konkreetset sammu.

Seda hoolimata Katari neljapäevasest hoiatusest, et riik ei suuda täita Belgia ja Itaaliaga sõlmitud veeldatud maagaasi (LNG) tarnelepinguid. 

Iraan suunas oma raevu ja ballistilised raketid USA ning Iisraeli rünnakute tõttu just Katari vastu, lülitades välja peaaegu viiendiku riigi LNG ekspordivõimest.

Selle asemel, et tegeleda vahetult üha süveneva energiašokiga, kulutasid Euroopa liidrid tunde bloki kliimapoliitika, sealhulgas heitmekaubanduse süsteemi (ETS) arutamisele, mida osa riike soovib igal juhul reformida.

"Väita, et ETS on tähtsaim teema ajal, mil suured gaasiväljad põlevad, on veidi veider," nentis üks EL-i ametnik.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen märkis, et sõja tagajärjed ulatuvad Lähis-Idast palju kaugemale, lisades, et "vahetuim mõju" avaldub energiavarustuses ja -hindades. 

Von der Leyen kuulutas välja rea erakorralisi meetmeid kulude langetamiseks, alates maksude alandamisest kuni investeeringute suurendamiseni ETS-i.

Orbáni ei õnnestunud ümber veenda

Tippkohtumine paljastas eelkõige selle, kus Iraani ja Ukraina sõjad omavahel põimuvad, märkis Politico.

Ungari peaminister Viktor Orbán, kellele see võib jääda viimaseks EL-i kogunemiseks 16 aasta jooksul, – kui ta peaks järgmisel kuul valimised kaotama –, sarjas teravalt Euroopa lähenemist süvenevale energiakriisile.

"Eurooplaste käitumine ja strateegia on lihtsalt hullumeelsed," ütles ta, lisades, et ellujäämiseks peab EL ostma Venemaa naftat.

Orbán on blokeerinud Ukrainale mõeldud 90 miljardi euro suuruse EL-i laenu. Tüli põhjuseks on kahjustada saanud naftajuhe, mis toob Vene naftat läbi Ukraina Ungarisse ja teistesse Kesk-Euroopa riikidesse. Sel põhjusel ei suutnud ühendus pakkuda Ukraina sõja küsimuses suurt midagi peale tühjade kinnituste.

Orbán jäi oma vastuseisule kindlaks ka neljapäeval ning võitis isegi Itaalia peaministri Giorgia Meloni poolehoiu, kes teatas riigijuhtidele, et mõistab Ungari kolleegi seisukohta.

Kui pinge kohtumisruumis haripunkti jõudis, kritiseerisid paljud juhid Ungari peaministrit teravalt, vahendas Rootsi peaminister Ulf Kristersson. 

"Ma pole kunagi kuulnud, et kedagi teist oleks eales nii karmilt kritiseeritud," ütles Kristersson ajakirjanikele nõupidamiste vaheajal.

Saksamaa kantsler Merz nõustus, et liidrid olid Orbáni pärast "sügavalt nördinud". "Olen kindlalt veendunud, et see jätab kustumatu jälje," sõnas ta.

Kolleegide surve Orbáni meelt siiski ei muutnud. Küsimus EL-i laenust kandub edasi järgmisele tippkohtumisele tuleval kuul – selleks ajaks võib Ungaril olla uus juht või siis sama juht, kes ei pea aga meeleheitlikult valijate häälte peale mõtlema.

Nii Iraani kui ka Ukraina küsimuses ei jõudnud Euroopa Liit kuhugi. 

Diplomaatide varasemad prognoosid, et juhid võivad aruteludega jätkata öö läbi või koguneda kriisi tõttu teisekski päevaks, ei täitunud. Asjadega saadi ühele poole juba enne südaööd.

Pärast 12 tundi kestnud otsustamatust ei olnud liidritel kodupublikule peaaegu midagi uut öelda. 

"Selles Lähis-Ida sõjas on palju murettekitavat. Samas on Orbáni veto Kiievi laenule endiselt jõus – me oleme selle pärast äärmiselt õnnetud ja loomulikult on seda ka Ukraina," ütles Kristersson tippkohtumiselt lahkudes.

Sellega oligi kohtumine lõppenud.