12. aprillil on terve Euroopa kui mitte terve maailma pilk Ungari parlamendivalimistel. Viktor Orbán kandideerib pärast 16 aastat võimul olemist oma erakonnaga Fidesz viiendat korda valitsusse, aga tal ei lähe hästi. Tema oponent, alles 2024. aastal poliitikasse astunud Péter Magyar ja erakond Tisza (Tisza on Ungari teine suurim jõgi) seisab 26. märtsi 2026 seisuga 56-protsenise toetuse juures, samal ajal kui Fideszi toetus on umbes 36 protsenti. Kas käes on Orbáni võimu lõpp?

Tisza voolab. Kevadel tõuseb Tisza vesi üle kallaste. Tisza viib vanad, katkised, kivistunud süsteemid minema. Tisza esialgne loosung oli "Ärge kartke!", julgustades ungarlasi võtma aktiivsemalt kodanikurolli ja julgelt rääkima Fideszi tekitatud jamadest. Praegune loosung "Režiimivahetust!" viitab sellele, et praegused valimised pole sugugi väiksema tähtsusega kui ajalooline hetk, mil Nõukogude Liit langes ja 1989. aastal sündis Ungari Vabariik.

See, kuidas uhiuus partei ja senini peaaegu tundmatu nägu (kuni 2024 oli Magyar Fideszi ringkonnas tegutsev ärimees) suutis pooleteist aasta jooksul kujuneda üleriigiliseks liikumiseks, näitab, kui kõrini ungarlastel on nii Fideszi režiimist kui ka traditsioonilisest opositsioonist. Aga 16 aastat praktiliselt kontrollimatut võimu, eriti soojas sõpruses Venemaaga, jätab oma jäljed. Kas Tiszal on tõesti šanss võita?

Tundlikud piirjooned

Kui jutt on valimispettusest, mõeldakse tihti Valgevene või Venezuela moodi võltstulemuste väljakuulutamisest. Rahvas läheb valima, aga ükskõik, kuidas ta valib, kuulutab võim ikka välja oma võidu. Kas Ungaris oleks see võimalik?

Sellist käitumist peetakse üsna ebatõenäoliseks. Häälte lugemine toimub väga rangete reeglite järgi ning sellest võtab osa terve ühiskond. Protsessi dokumenteeritakse tähenärijaliku üksikasjalikkusega. Niiviisi pole manipuleerimine küll võimatu, aga oleks äärmiselt keeruline ning riskantne. Lisaks polnud see seni ka vajalik, kuna Ungari valimistega manipuleeritakse juba ammu enne valimispäeva.

Üks tõhus viis, kuidas seda tehakse, on n-ö gerrymandering ehk valimispiirkondade kujundamine selliselt, et need annaksid ühele parteile, rühmitusele või ametis olevale poliitikule ebaõiglase eelise.

Üks esimesi asju, mida Fidesz oma võimule tulekul tegi, oli valimisseaduse täielik ümberkirjutamine (2011. aasta valimisseadus). Valimispiirkondade hulka vähendati 386-lt 199-le ning nende piiride joonistati selliselt, et traditsiooniliselt liberaalsemad piirkonnad kuuluksid kokku nendest suuremate traditsiooniliselt konservatiivsemate piirkondadega. 16 aasta jooksul on Fidesz neid piire päris tihti kohandanud oma maitse järgi, viimati 2024. aastal pärast Tisza üllatavalt head tulemust Euroopa Parlamendi valimistel.

Külatädide kaklusklubid ja pravdivoje obeštšanije

Teine, vahest kõige nähtavam ja raevukam manipuleerimisviis on valimiskampaania jaoks vajalike ressursside meeletu ebavõrdsus.

Ungaris ei toimu peaministrikandidaatide debatti ja igal erakonnal on riigimeedias oma programmi esitlemiseks antud kokku viis minutit (unustamatu on juhtum, kuidas Ungari naljapartei kandidaat veetis terved viis minutit kanakostüümis kudrutamisega).

Fidesz on ostnud ära peaaegu kogu olemasoleva avaliku plakatipinna, mis on praegu kaunistatud peamiselt Ukraina-vastaste ja Péter Magyarit mustata püüdvate plakatitega (kusjuures Magyar hea meelega poseerib nendega).

Riigimeedia, mis on paljude ungarlaste jaoks ainuke uudiste allikas, on ammu olnud Fideszi häälekandja, mis võtab vene uudiseid tervenisti vastu ja mõnikord naeruväärselt lohakalt, näiteks kui märtsi alguses kirjutati, et Iraani vasturünnak, mille raames pommitas Iraan Lähis-Ida sõjaväebaase ning Iisraeli linnu, kannab nime pravdivoje obeštšanije ehk tõeline lubadus. Fideszist sõltumatu meedia kas osteti aastate jooksul ära, aeti välismaale või suruti pankrotti.

Huvitav platvorm on sotsiaalmeedia, millele Fidesz kulutas muinasjutulisi summasid. 2025. aastal keelasid aga Meta ning Google Inc. poliitilise sisuga reklaamide levitamise oma platvormidel ära. Fideszi lahendus oli korraldada koolitus oma toetajatele (Harcosok Klubja ehk Kaklusklubi), mille raames koolitati tavalisi külamemmesid ja -taate internetitrollideks.

Fidesz on loomulikult proovinud oma kätt ka tehisaruga. Süvavõltsingust Péter Magyar rebib papist Orbáni kuju tükkideks, võtab vastu käske Brüsselist, propageerib pensioni tõstmist. Võltspiltidel on tühjad Tisza üritused ja soovitushäälte (mis Ungaris on vajalikud kandidaadiks registreerimiseks) eest kotte kartulitega jagavad Tisza aktivistid. Võltsvideos hukatakse ungarlasest isa, et näidata, mis juhtub, kui Magyar võidab ja Ungari sõtta tõmmatakse (Ukraina sõjas on muide hukkunud juba umbes sada ungarlast, nendest riigimeedia nii palju ei räägi).

Tehisintellekt on peamiselt efektiivne kahe erineva reaalsuse loomisel niigi väga polariseerunud Ungari ühiskonnas. See radikaliseerib Orbáni toetajaid ja õhutab sõjahirmu, samal ajal kui tema vastased peavad seda pigem naeruväärseks.

Tisza on algatanud juba mitu kulukat kohtuasja, kuna nende meelest on tegemist selgelt valimispettusega. Tuhanded ungarlased jagavad kurbust, et süvavõltsingutest sügavalt mõjutatud vanemate ja vanavanematega on muutunud praktiliselt võimatuks maailma asjadest kõnelda.

Kolmas ja kõige kurvem ja salajasem manipuleerimisviis on häälte ostmine ning survestamine. Mõnedes töökohtades nõuab ülemus pilti paberhäälest oma alluvatelt, veendumaks, et nad hääletasid ikka Fideszi poolt. Aga see on vaid survestamise jäämäe tipp.

Värskelt ilmunud dokumentaalfilm paljastab, kuidas vaeseimate kodanike süstemaatiline väärkohtlemine viib sundhääletamiseni: nad korjatakse autoga kokku, viiakse valimisurnide juurde ja sageli täidetakse nende eest ka hääletussedel. Tasuks hääle eest võib olla raha või narkootikumid, aga oma rolli mängivad ka ähvardused, näiteks laste äravõtmine. Selliste operatsioonide kaudu lähevad Fideszile sajad tuhanded hääled.

Karu tuleb appi

Omaette jutt on Vene abi, mida Kreml loomulikult eitab. Uurivad ajakirjanikud avaldasid, et märtsi alguses tuli kolmeliikmeline niinimetatud poliittehnoloogide meeskond Venemaalt Ungarisse, et aidata Orbánil järjekordset valimisvõitu kindlustada. Nende ülesanne oli korraldada sotsiaalmeedia kampaania Magyari ja Tisza vastu. Väidetavalt koosneb nende abi trolliarmee ehitamisest, algoritmidega manipuleerimisest ja hirmu äratamisest sotsiaalmeedias.

Hiljuti kirjutas Washington Post sellest, kuidas venelased soovitasid Orbánile lavastada atentaadikatse, mille jäljed viitaks ukrainlastele ning mille abil ta võiks manipuleerida avalikkuse meeleolu, välja kuulutada sõjaseisukord ning valimised edasi lükata.

Uued madalpunktid ja Eesti seos

Kõige hiljutisem skandaal raputas Ungari avalikkust sel nädalal, kui avaldati, et võimud otsisid väljamõeldud põhjustel läbi kahte Tisza heaks töötavate IT-spetsialistide kodud, konfiskeerisid nende seadmed ja esitasid neile seejärel süüdistuse.

Juhtumi üksikasjad ja ühe politseiniku tunnistused näitavad, et operatsioon oli tõenäoliselt riiklikult juhitud katse Tisza IT-süsteem lammutada ning läbiotsimine viidi läbi seetõttu, et võimud olid edutult püüdnud veenda eelmainitud IT-spetsialiste Tisza järele luurama.

Sellele järgnenu toetab tõenäosust, et kogu operatsiooni korraldas kaitsepolitsei. Nad avaldasid monteeritud video ühe kahtlusaluse, 19-aastase noormehe ülekuulamisest, mis püüab näidata, et teda kasutati enda teadmata spioonina kas Eesti või Ukraina salapolitseis (noormees väitis, et käis 2023. aastal Tallinnas NATO korraldatud küberturvalisuse koolitusel). Videot kasutati laialdaselt Fideszi kampaanias, tõestamaks välismaise spiooni tabamist.

Selle esmaspäeva õhtul andis noormees aga intervjuu, kus ta väitis, et andis politseile tahtlikult valeinformatsiooni. Ta tegi seda seetõttu, et teadis enda sõnul, et teda lavastatakse nagunii süüdi ja kasutatakse propagandaks, ning otsustas luua oma narratiivi, mida saaks hiljem kergesti ümber lükata. Näiteks külastas ta Tallinna 2022., mitte 2023. aastal, ning ei osalenud ühelgi koolitusel, vaid külastas sõpru, kes olid nagu temagi internetiaktivistide liidu NAFO liikmed.

Ta väljendas intervjuus üllatust, et võimud ei viitsinud tema väiteid kontrollida, vaid võtsid tema loo tervenisti omaks. Samuti avaldas talle muljet, et kaitsepolitsei ise pani internetti üles ülekuulamise, mille kohta noormehele öeldi, et see on riigisaladus.

Üldiselt segasest loost paistab üsna selgelt välja, et Ungari salapolitseid kasutatakse tõenäoliselt propagandaks, valitseva partei narratiivi edastamiseks ja teiste parteide takistamiseks. Nii palju siis õiglastest valimistest.

Mis siis ees ootab?

Kõigepealt peab 12. aprill ehk valimispäev kätte jõudma. Ideaalselt ilma atentaadi(katse)ta, ilma sõjaseisukorrata, ilma droonirünnakuta. Seejärel peab valimised seaduslikult läbi viima. Ilma skandaalide, kakluste ja süsteemi kokkuvarisemiseta. Alles siis saab välja kuulutada tulemuse, millega kõik peavad leppima.

Tisza loomulikult teab, et reeglid kalduvad Fideszi kasuks, ja nad valmistuvad vastavalt. Siiski on järjest tõenäolisem, et seekord võidab Tisza, aga kui nii juhtub, alles siis algavad raskused.

Uut peaministrit tervitavad tühi riigikassa, lõhestunud ühiskond ja Venemaast sõltuvaks muudetud majandus. Tagasi ei tuleks pöörata ainult viimased 16 aastat kestnud autokraatiat, tegelikult ootab lõplikku ärategemist juba 1989. aastast oodatud režiimivahetus.