Peaminister Viktor Orbáni võit eelseisvatel Ungari valimistel võib purustada EL-i lootused jõuda juba selle aasta lõpuks kokkuleppele aastateks 2028-2034 kavandatava 1,8 triljoni euro suuruse eelarve osas, tõdes Politico.

Orban on ähvardanud panna veto eelarvele, kui see seob EL-i maksed liikmesriikidele demokraatianõuetest kinnipidamisega nendes. Brüssel samal ajal soovib eelarves, mis sisaldab selliseid tagatisi, kokku leppida enne 2027. aasta aprillis toimuvaid Prantsusmaa presidendivalimisi. Kardetakse, et Prantsusmaal võib pärast valimisi tulla võimule parempopulistlik president, kes hakkab toetama Budapesti ja ähvardab MFF-i pantvangi võtta.

"Meil pole kiiret, seega kui me võidame valimised, siis me kindlasti ei näe vajadust kiirustada mitmeaastase finantsraamistiku kokkuleppe sõlmimisega 2026. aasta lõpuks," ütles Ungari Euroopa asjade minister János Bóka Politicole. "Me vaatame seda Ungari vaatenurgast. Ja Ungari vaatenurk on see, et me ei nõustu uue mitmeaastase finantsraamistikuga, kui mõnda meie peamist poliitilist punkti ei aktsepteerita," lisas Bóka.

Budapesti etteheide on see, et kui rahalised vahendid seotakse demokraatlike standardite täitmisega, peataks Euroopa Komisjon suure osa väljamaksmise 37,7 miljardist eurost, millele Ungaril saaks aastateks 2028–2034 koostatatud EL-i eelarves.

Orbáni jaoks on suureks tagasilöögiks see, et komisjon on juba praegu peatanud riigi puudujääkide tõttu õigusriigi nõuetest kinnipidamisel 17 miljardi euro väljamaksmise, mis on Ungarile praeguse eelarve raames ette nähtud. Ja püüdes survet Budapestile karmistada, on EL-i täitevvõim (komisjon - toim.) teinud ettepaneku laiendada uues eelarves demokraatlike standardite ja maksete vahelist seost kogu eelarvele, mitte piirata seda konkreetsete poliitikavaldkondadega – nagu praegu tehakse.

"Praeguse mitmeaastase finantsraamistikuga on meil vähemalt juurdepääs mõnele EL-i fondile. Kui uue mitmeaastase finantsraamistiku kohaselt on realistlik võimalus, et meil kaob üldse juurdepääs EL-i fondidele, siis miks peaksime olema huvitatud sellise finantsraamistiku vastuvõtmisest?" küsis Bóka.

Seepärast ongi Ungari valitsus seni toimunud läbirääkimiste käigus kutsunud üles kaotama seoseid EL-i maksete ja demokraatlikest standarditest kinnipidamise vahel. Need standardid on aga peamine prioriteet rikaste Põhja-Euroopa riikide jaoks, kelle panus EL-i eelarvesse ületab kaugelt sellest tagasi saadavaid summasid.

"Võib kergesti ette kujutada, kui keerulisemaks muutub arutelu õigusriigi põhimõtete üle, kui võimule jääb valitsus [Viktor Orbáni juhtimisel], kellel on olnud sellega kõige rohkem raskusi ja kelle ajal on registreerinud enim õigusriigi põhimõtete rikkumisi," ütles Poola EL-i vahendite aseminister Jan Szyszko. "See on selgelt risk."

Ka Saksamaa kantsler Friedrich Merz väljendas kolmapäeval bundestagis peetud kõnes seadusandjatele kahtlusi, et bloki eelarve sel aastal tõenäoliselt lõplikult vormistatakse.

Enamik EL-i riike kardab seda stsenaariumi, arvestades, et eelseisvad Prantsusmaa presidendivalimised, mis on kavandatud 2027. aasta aprilliks, võivad anda võimu parempopulistlikule Rahvuslikule Kogule ja potentsiaalselt edasi lükata EL-i eelarve heakskiitmist – otsust, mis nõuab ühehäälsust ja peab jõustuma enne 2027. aasta lõppu.

Sama püüavad Euroopa Komisjon ja liikmesriikide valitsused meeleheitlikult vältida eelarvekokkuleppe jäämist viimasele hetkele, kuna see jätaks lõplikele abisaajatele vähe aega uute reeglitega kohanemiseks ja kulutuste planeerimiseks.

Üks EL-i diplomaat ütles Politicole isegi, et Ungari valimised on eelarveläbirääkimiste käigu määramisel olulisemad kui Prantsusmaa hääl. Orbáni kaotus kõrvaldaks eelarvekõnelustelt olulise takistuse jõuda juba aasta lõpuks eelarve heakskiitmiseni, mis oleks rekordiliselt kiire kokkulepe varasemate eelarveläbirääkimistega võrreldes.

Orban peab aga valimistel toime tulema oma 16-aastase võimuperioodi seni tõsiseima väljakutsega, mille on esitanud konservatiivne opositsiooniliider Péter Magyar. Politico tellitud küsitluste andmetel on tema Magyari juhitud Tisza parteil praegu üheksa protsendipunkti suurune edumaa Orbani partei Fidesz ees.

Brüsselis on suured lootused, et Magyari juhitud valitsus taastab Ungaris demokraatlikud standardid, võimaldades Budapestil külmutatud fondid avada. Oma valimisprogrammi osana on Tisza lubanud kehtestada korruptsioonivastased meetmed ning taastada kohtusüsteemi sõltumatuse ja akadeemilise vabaduse.

Brügeli mõttekoja ungarlasest analüütik Zsolt Darvas pakkus välja, et Magyari lubadus liituda Euroopa Prokuratuuriga – agentuuriga, mis tegeleb EL-i raha väärkasutuse uurimisega – võiks potentsiaalselt miljardite eurode blokeeringu avada. "[Tisza] ei karda õigusriigi tingimuslikkuse tõttu raha kaotada ... Ja sel juhul arvan, et läbirääkimised kulgevad palju sujuvamalt," ütles ta.

Enamik Euroopa valitsusi ja Euroopa Komisjoni ametnikke loodab privaatselt Magyari võidule, märkis Politico viidates sellele, et Orban on aastate jooksul omandanud EL-is paaria staatuse, kuna on kahjustanud Ungaris õigusriigi põhimõtteid ja takistab EL-i püüdlusi Ukrainat ründavat Venemaad karistada.