Parlament soovitab oma seisukohas pikaajalist eelarvet Euroopa Komisjoni väljapakutuga võrreldes 10 protsendi võrra suurendada, nii et see moodustaks liidu kogurahvatulust 1,27 protsenti, teatas parlamendi pressiteenistus. Sellele lisanduks eelarveväliselt veel taasterahastu NextGenerationEU laenude tagasimakseteks vajalik summa, mis on 0,11 protsenti EL-i kogurahvatulust (GNI).

Euroopa Komisjoni eelmise aasta juulis esitatud MFF-i kava täpne numbriline suurus ei ole teada, kuid esialgse info kohaselt peaks selle maht jääma ligi kahe triljoni (2000 miljardi) euro lähedale ning moodustama 1,26 protsenti Euroopa Liidu aastate 2028-2034 keskmisest kogurahvatulust.

Praegu kehtiv, aastateks 2021–2027 eraldatud MFF-i maht on 1,211 triljonit eurot (1,074 triljonit eurot 2018. aasta hindades) ja seda täiendati 806,9 miljardi euroga (750 miljardit eurot 2018. aasta hindades) lisarahastusega ajutise taasterahastu kaudu, millega eelarve kogumaht jooksevhindades on 2,018 triljonit eurot (1,8 triljonit eurot 2018. aasta hindades).

Parlamendi ettepaneku kohaselt peaks eelarve võrreldes komisjoni ettepanekuga suurenema 2025. aasta püsivhindades 175,11 miljardi euro ja jooksevhindades 197,30 miljardi euro võrra. Eelarve maht oleks seega 2025. aasta püsivhindades 1,78 triljonit ja jooksevhindades 2,01 triljonit eurot, sisaldamata seejuures taasterahastu laenu tagasimakseid.

Lisaraha tahetakse jagada võrdselt kolme eelarverubriigi vahel, millest panustatakse EL-i prioriteetsetesse valdkondadesse, kuna see aitaks leevendada inflatsioonisurvet. Prioriteedid on kaitse ja konkurentsivõime, aga kindlustada tuleb ka ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika rahastus, teatas EP pressiteenistus

Halduskuludeks ja EL-i ametite ülalpidamiseks lisaraha ette ei nähta. Halduskuludeks on ette nähtud ligikaudu kuus protsenti eelarve mahust.

Euroopa Liidu järgmisest pikaajalisest eelarvest tehtavad investeeringuid peavad toetama ELi poliitikat, inimeste heaolu, regionaalarengut ja ettevõtlust, sealhulgas väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Samal ajal peavad investeeringud aitama luua lisaväärtust võrreldes olukorraga, kus iga riik teeb kulutusi üksi, rõhutasid saadikud heakskiidetud seisukohas.

Parlament on ka kindlalt vastu liikmesriikidele erisuste võimaldamisele ja usub, et komisjoni plaan jagada eelarveraha riigiti, mitte programmipõhiselt, nõrgestaks Euroopa Liidu poliitikat, vähendaks läbipaistvust ja sunniks toetusesaajad omavahel konkureerima.

Sellega seoses rõhutas parlament, et eelarves tuleb ette näha eraldi raha riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade alla kuuluvatele poliitikameetmetele, sealhulgas ühisele põllumajandus- ja kalanduspoliitikale, äärepiirkondade toetusmeetmetele, liidu ühtekuuluvuspoliitikale, Euroopa Sotsiaalfondile ja siseküsimuste lahendamisele. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tuleks täielikult kaasata programmide planeerimisse ja rakendamisse.

Kiitus komisjonile

Parlament väljendas rahulolu komisjoni plaaniga näha uues eelarves ette senisest kaks korda rohkem raha konkurentsivõime suurendamiseks, kaitse tugevdamiseks, innovatsiooni kiirendamiseks, digi- ja rohepöörde toetamiseks, taristu arendamiseks, tervishoiu ja hariduse parandamiseks ning kultuuri edendamiseks.

Euroopa Parlamendi hinnangul tuleks rohkem raha eraldada ka sellistele EL-i programmidele, nagu Euroopa Konkurentsivõime Fond, Euroopa horisont, Euroopa ühendamise rahastu (CEF), Erasmus+, AgoraEU ja EL-i elanikkonnakaitse mehhanism. Liidu tervisevaldkonna tegevusprogrammi ning keskkonna- ja kliimameetmete programmiga seotud tegevustele, mida rahastatakse Euroopa Konkurentsivõime Fondist, tuleks tagada eraldi rahastus.

Kuigi komisjon plaanib välistegevuse rahastust suurendada, leiab parlament, et sellest ei piisa. EL-i laienemist, arengu- ja mitmepoolset koostööd, humanitaarabi andmist ning Ukraina toetamist tuleks rahastada veelgi jõulisemalt, leidsid saadikud.

Kommenteerides oma seisukohas Euroopa Komisjoni välja pakutud rahakasutuse reeglite lihtsustamise meetodeid, rõhutas parlament, et see ei tohi toimuda läbipaistvuse, vastutuse ega demokraatliku järelevalve arvelt.

Kui raha saamine ei ole enam seotud kulude tõendamisega, on rahakasutuse auditeerimine raskendatud. Lisaks ei tohiks EL-i väärtuste ja õigusriigi põhimõtte eirajaid EL-ilt raha saada, leidis parlament. Samas ei tohiks valitsuse sellealaste tegematajätmise tõttu karistada lõplikke toetusesaajaid, lisati samas.

Parlament toetab omavahendite suuremat kogumist

Parlament avaldas toetust uute omavahendite kasutuselevõtuks, et maksta tagasi pandeemiaaegse taasterahastu jaoks võetud laenud ja saada eelarvesse lisaraha. EL-i omavahendid tähendavad riikide korjatavate maksude otse EL-ile üle andmist – siiani on EL-i eelarvesse läinud tollimaksud, osa arvestatud käibemaksu põhjal ja ümber töötlemata plastjäätmete pealt kogutud maks. 

Komisjoni tehtud ettepaneku kohaselt tuleks lisada MFF-i tuludesse ka 30 protsenti heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi tulust, 75 protsenti süsiniku piirimeetmest, kogumata elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete maks, 15 protsenti miinimum tubakaaktsiisist ning üle 100 miljoni eurose aastakäibega ettevõtete eelarvemakse. Lisaks on komisjon teinud ettepaneku suurendada ringlusse võtmata plastpakendijäätmete omavahendi kogumismäära ja kaotada mõned piirangud ja ülemmäärad seni kogutud maksetele.

Parlamendi seisukohalt tuleks uued omavahendid kokku leppida samaaegselt MFF-iga ning need peaksid tooma järgmisesse pikaajalisse eelarvesse ligikaudu 60 miljardit eurot aastas, leidis parlament.

Kui mõnda arutusel olevatest võimalikest uutest omavahenditest lõpuks siiski ei toetata, tuleks leida muud lahendused, näiteks kehtestada digiteenuste maks, veebipõhiste hasartmängude maks, laiendada süsiniku piirimeedet või maksustada krüptovaralt saadav kapitalikasum, märkis parlament.

Eestlaste hääled lahknesid

Euroopa Parlament võttis oma MFF-i vaheraporti vastu 370 poolt- ja 201 vastuhäälega, erapooletuid oli 84.

Poolt hääletas valdav osa europarlamendi suurima fraktsiooni, Euroopa Rahvapartei (EPP) saadikuid, aga ka sotsiaaldemokraatide (S&D) saadikurühma, liberaalide fraktsiooni Renew ja roheliste saadikuid.

Tervenisti hääletas vastu Euroopa Patriootide (PfE) fraktsioon, aga vastuhäälte osakaal oli üle poole ka Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) saadikurühmas, Euroopa Vasakpoolsete GUE/NGL saadikurühmas ning fraktsioonilise kuuluvuseta saadikute seas.

Eesti saadikutest hääletasid seisukoha poolt Jüri Ratas (EPP), Marina Kaljurand ja Sven Mikser (mõlemad S&D) ning Urmas Paet ja Jana Toom (mõlemad Renew).

Erapooletuks jäi Jaak Madison (ECR) ning vastu hääletas Riho Terras (EPP).

Taust ja tulevik

MFF-i kokkuleppimisel on otsustav sõna liikmesriikide valitsustel (nõukogul), mis peavad eelarvedetailides konsensuse saavutama.

Seejärel on Euroopa Parlamendil võimalus öelda, kas nad pakutud eelarvekavaga nõustuvad või mitte, ilma õiguseta selles muudatusi teha. Parlamendil on siiski kaudselt võimalik oma seisukohavõttude ja ettepanekutega eelarve suurust ja selle ülesehitust mõjutada.

Eelarve heaks kiitmiseks peab selle poolt hääletama absoluutne enamus europarlamendi 720 saadikust.

Euroopa Parlament sõnastas ELi järgmise pikaajalise eelarve jaoks oma prioriteedid 2025. aasta mais, et Euroopa Komisjon saaks neid eelarveettepanekut ette valmistades arvesse võtta. Komisjon avaldas oma ettepaneku 2025. aasta juulis.

Parlamendi raportöörid märkisid toona, et reaalväärtustes tähendab komisjoni ettepanek sisuliselt investeeringute peatamist selleks, et teha taasterahastu laenude tagasimakseid.