"Leppisime kokku, et hoiame kurssi trassi valmimisel aastaks 2030. Eestis edeneb töö kenasti. Lisaks Euroopa rahale panustame ka ise. See on kindlasti investeering, mis tuleb tagasi nii töökohtade kui ka majanduskasvuna," ütles peaminister Kristen Michal.

Sama oluline on Eesti peaministri sõnul ka see, et Rail Baltic tugevdab Eesti ühendust liitlastega ja NATO idatiiva varustamist. "Nagu Eestis on selge, ei ole Rail Baltic lihtsalt raudtee – see on meie lüli Euroopaga, mis ankurdab meid majandus- ja julgeolekuruumi," sõnas Michal.

Michal märkis, et Rail Balticu puhul on Eestil 2026. ja 2027. aastaks rahastusplaanid paigas ning riik püsib kenasti 2030. aasta ajakavas.

"Järgnevatel aastatel on loomulikult lisaraha vaja. Varasemalt oleme lisaraha leidnud eelarvest ja kasutanud CO2 vahendeid ning muid allikaid. Olen kindel, et leiame ka edaspidi; oleme näidanud, et saame sellega hakkama," rääkis Michal.

Läti peaminister Evika Silina ütles, et Rail Balticu valmimiseks on vaja parandada juhtimist.

"Nagu Eesti peaminister Kristen (Michal) juba ütles, keskendusime tänasel kohtumisel sellele, et Rail Balticu projekt muutuks tagasipöördumatuks. Selle saavutamiseks peame küll vähendama kulusid ning parandama haldusjuhtimist ja struktuuri, ning me peame need rööpad ära ehitada. Selleks, et neid eesmärke saavutada, oleme Lätis suhelnud rahvusvahelise konsultatsioonifirmaga. Ja kokku Balti riikides peame tegema omavahel tihedat koostööd," rääkis Silina.

Silina lisas, et see tähendab ka seda, et koostööd tehakse ka järgmiste aastate jaoks vajalike finantseerimisallikate tagamisel, sealhulgas Euroopa Liidust saadavate vahendite osas. "Rääkisime järgmisest mitmeaastasest finantsraamistikust ehk MFF-ist ja need teemad on juba arutamisel. Koordineeritud tegevus on ainuke viis, kuidas Balti piirkonna jaoks parimaid tulemusi saavutada," lausus ta.

Miks Lätis Rail Balticu ehitus ei edene?

Silina tõdes, et Lätis on olnud Rail Balticuga seoses tihedaid arutelusid nii opositsiooniga kui ka parlamenti loodud uurimiskomisjoniga.

"Poliitikas võitlevad kõik tähelepanu nimel. Ma ei usu, et see on projektile hea. See on minu esimene hinnang. Teiseks oleme kõik ühel meelel, et vahenditest on puudus ja peaministritena peame oma koostööd koordineerima," ütles Silina.

"Rahastuse leidmine on olnud raske; see tuleb osaliselt Euroopa vahenditest ja me peame tegema rohkem koostööd. Värskeimad ettepanekud mitmeaastase finantsraamistiku ehk MFF-i eelnõus on olnud päris positiivsed. Kui saame vahendeid selles mahus, saame projektiga väga hästi edasi minna," lisas ta.

"Lätis näeme ka seda, et inimesed nõuavad kulude vähendamist, mistõttu oleme muutnud teatud osi projekteeritud kavadest. Oleme saanud kõikide projektiosade jaoks kõik asjad valmis ja kui projektis midagi muutub, siis on see seotud ainult kulude vähendamisega. Peame leidma uusi viise, kuidas Rail Baltic korralikult käima saada ja olema realistlikud: alguses oli tegemist väga suure visiooniga, kuid peame tulema natuke maa peale tagasi," rääkis Silina.

Silina: töödeks Lätis läheb mitmeid valitsusi

Silina rääkis, et talle jäi Tallinnas Ülemistes nähtust ja tehtust väga hea mulje. Lätis jätkub tema sõnul tööd veel mitme valitsuse jagu.

"Nagu te teate, oli meil Riias algselt kavas ühendada keskjaam ja lennujaam, kuid otsustasime, et mõlemad ei jää Rail Balticu põhiraamistikku. Loomulikult tuleb tööd keskjaamas ja lennujaamas ära teha, selleks läheb mitmeid valitsusi ja nõuab suurt tähelepanu. Teine trass läheb Eestist Lätti. Töö Leedu suunal juba toimub. Peame aga tegema koostööd lisafinantseerimise leidmiseks, sest kuigi rahastame ka oma eelarvest, sõltuvad kolmele Balti riigile vajalikud summad meie heast koordineerimisest," rääkis Silina veel.

Ruginienė: Leedu mõistab, kui oluline on ühendada Eesti Euroopaga

Leedu peaminister Inga Ruginienė ütles, et Rail Baltic on kindlasti Leedu üks olulistest prioriteetidest, sest see ei puuduta ainult transporti, vaid ka julgeolekut.

"See tugevdab ühenduvust, võimaldab sõjalist liikuvust ning tugevdab Euroopa vastupanuvõimet. Peame näitama üles selget poliitilist tahet, et projekt saaks valmis juuniks 2030," sõnas Ruginienė.

Ruginienė sõnul on Leedu ilusti ajakavas püsinud. "Kuigi Euroopa Liidu finantseerimises on puudujääk ja peame seetõttu kasutama rohkem oma vahendeid, oleme kindlad, et saame projektiga õigeaegselt valmis. Nagu kolleegid juba ütlesid, pole see ainult ühe riigi teema, vaid meie ühine projekt, mis puudutab meid kõiki. Leedu mõistab ka seda, kui oluline on ühendada Eesti Euroopaga, nii et kõik need kilomeetrid peaksid olema valmis õigel ajal," ütles Ruginienė.

Lätis on Rail Balticu ehitust saatnud pidevad probleemid ning mõnede hinnangute järgi ei ole selle 2030. aastaks valmimine tõenäoline.

Peaminister Kristen Michal on varasemalt korduvalt rääkinud eesmärgist survestada lätlasi oma osa Rail Balticust ära tegema.

Läti valitsus moodustas märtsikuus kaks komisjoni, millest üks hakkab uurima ehitust, teine pöörangute hanget.

Eesti peaminister Kristen Michal, Läti peaminister Evika Siliņa ja Leedu peaminister Inga Ruginienė kohtusid reedel Tallinnas Balti Ministrite Nõukogu raames. Kohtumisel käsitleti regionaalsete taristuprojektide seisu ja keskenduti piirkonna julgeoleku ja kaitsega seotud küsimustele.