Läti peaminister Evika Silina kinnitas parlamendile, et riik arendab ja investeerib jõudsalt kaitsevaldkonda ning bürokraatia vähendamine on pannud naabritest kiiremini arenema Läti majanduse.

"Läinud aastal kasvas Läti majandus 2,1 protsenti. Soomes oli kasv vaid 0,2 protsenti ja Eestis 0,6 protsenti. Riias ehitatakse uusi maju rohkem kui Tallinnas," ütles Silina.

Kahe suure valdkonna - Rail Balticu ja Air Balticu - tuleviku suhtes pole aga peaministrilt peale lubaduste kuulda midagi. Järjest keerulisem on määratleda, kui suur parlamendi toetus kiirraudteele üldse on ehk kui kõrget hinda saadakse ja tahetakse maksta. Millega on Läti ise Euroopa raha kõrval valmis panustama? Kus on erainvestorid, kes on PPP-mudeli raames valmis Riiast Eestisse suunduvat lõiku ehitama? Väitlustest nähtub järjest enam, et tegelikult pole Rail Baltic Läti poliitilise eliidi esimese järgu eelistus.

"Rahvas näeb, et regionaalhaiglate taset alandatakse. Rahvas näeb, et statsionaare pannakse haiglates kinni. Samal ajal arendame Rail Balticut ja Air Balticut. Investeerime neisse maksumaksja raha, lootuses, et see on viimane kord ja rohkem meilt raha ei küsita. Näeme kõik, et need lubadused on osutunud valeks," ütles Läti seimi Ühinenud Nimekirja fraktsiooni esimees Edgars Tavars.

"Lükkasite Rail Balticu rööbastele? Jau-vau, meil kõik edeneb! Ja teie peaministrina saite jälile, mis tegelikult Rail Balticuga toimub. Samas põgenevad kõik Rail Balticust nagu rotid uppuvalt laevalt. Räägite ikka tõsiselt? Kus on see Läti, milles te elate? Näidake mulle seda paika kaardil," sõnas Läti seimi Läti Esikohal fraktsiooni esimees Linda Liepina.

Air Balticu aastaaruandest nähtub, et kahjum on vähenenud ja käive stabiilne. Kui lennufirma endised juhid panustasid IPO-le ehk aktsiate noteerimisele börsil, siis nüüd on IPO-st loobutud ja investoreid loodetakse leida teisiti.

"Air Baltic läheb börsile ja Lufthansa saab lennufirma peamiseks investoriks. Vannun, see on lõplik seisukoht. See oli 2024. aastal, kui kuulsime neid sõnu. Tuletan meelde, et praegu on 2026. aasta. Ja selle lõpus nõutakse jälle 150 miljonit eurot.. Palume 150 miljonit! See saab olema ümbrik järgmisele peaministrile. Hakkame valitsema!" lausus Läti seimi liige Andris Kulbergs.

Erimeelsused püsisid ka teisipäevasel valitsuse istungil. Koalitsiooni ühe osapoole - Roheliste ja Talurahva Liidu - vastuseisust hoolimata kiideti heaks ettepanek anda litsenseerimine järelevalve pankadeväliste laenuandjate üle Läti Pangale.