"Eks rahandusministeerium nüüd seda komisjoni ettepanekut analüüsib, tegelikult isegi kõiki arvutusi ja detaile ei ole veel avaldatud või need ei ole selged. Komisjon on alustanud ettepaneku tutvustamist liikmesriikidele erinevates ametnike ja ministrite otsustusformaatides ja sisuliselt läbirääkimised algavad sügisel – selleks ajaks on kindlasti ka Eestil detailsemad seisukohad eelarve osas olemas," rääkis Kasemets, kes on varem töötanud ka Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhina, teisipäeval Vikerraadio saates "Uudis+".

"Ma arvan, et Eesti prioriteedid liikmesriikide vahelistel läbirääkimistel saavad ikkagi olema samad, mis nad olid kogu ettevalmistava perioodi jooksul, kui me teiste liikmesriikide ja komisjoniga suhtlesime, et see ettepanek tuleks meile sobiv. Need on jätkuvalt ühendused, kaitse, Ukraina toetamine ja loomulikult meie regiooni kui idapiiri ääres oleva regiooni investeeringute toetus," selgitas Kasemets Eesti positsioone.

Kommenteerides põllumajandustoetuste teemat, mille võrdsuse poole püüdlemist rõhutas ühe oma esimese reaktsioonina ettepanekule ka peaminister Kristen Michal, ütles riigisekretär, et nende juures pole isegi nende suurus nii oluline, kui on ettevõtjate võrdne kohtlemine. "Põllumeeste võrdse kohtlemise eest oleme ju Euroopa Liidu eelarveläbirääkimistel võidelnud kogu aeg alates sellest hetkest, kui Eesti Euroopa Liiduga liitus. Siis oli toetuste vahe mitte ainult Eesti, aga kõikide uute liitujate ja liituvate riikide ning nende riikide vahel, kes juba olid Euroopa Liidus, päris suur, aga iga eelarveperioodiga on seda järk-järgult vähendatud. Loomulikult on meie huvi see, et Eesti põllumehed saaksid teiste Euroopa põllumeestega samasugustes konkurentsitingimustes toimetada," rääkis Kasemets.

Samas meenutas riigisekretär, et kuigi räägitakse palju regionaalarengu toetustest ja põllumajandusest, on selles eelarves eraldatud varasemast märksa rohkem vahendeid ka kaitsele, konkurentsivõimele ja ühendustele.

Eelarve suurendamine on aga keeruline ennekõike seetõttu, et EL-i riigid jagunevad nendeks, kes maksavad rohkem Euroopa Liidu eelarvesse, kui nad sealt saavad ja riigid, kes saavad rohkem, kui nad maksavad.

"Eesti kuulub nende viimaste hulka – meie kindlasti saame Euroopa Liidu eelarvest rohkem vahendeid tagasi, kui me sinna maksame. Ja just ennekõike need riigid, kes peavad rohkem maksma, on väga nõudlikud ja kriitilised alati komisjoni ettepanekute suhtes ja tahavad selgelt näha, kuhu eelarve suurenemine läheb ja et seda raha kasutatakse efektiivselt. Nii et eks need pinged eelarve koostamise protsessis on kogu aeg olnud ja nad on seekord tegelikult võrdlemisi samasugused, kui nad on olnud varem. Eks see on ka üks põhilisi põhjusi, miks väga suuri, radikaalseid muudatusi Euroopa Liidu eelarves teha tegelikult ei saagi. Võib öelda, et on väga raske, aga päriselus neid ei olegi võimalik paljude riikide vastuseisu tõttu teha," tõdes Kasemets.

Samas rõhutas ta, et Euroopa Komisjoni kolmapäeval avaldatud ettepanek on alles pika läbirääkimiste protsessi algus ja liikmesriikidel on selle kujundamisel väga suur sõnaõigus.

"Erinevad Euroopa Liidu eesistujariigid hakkavad neid läbirääkimisi edasi viima ja see, et meie jaoks on selles komisjoni ettepanekus palju positiivseid aspekte, ei tähenda seda, et läbirääkimiste käigus kõik niimoodi jääbki," ütles Kasemets, viidates vajadusele eelarveläbirääkimistel tugevalt esineda.

Euroopa Komisjoni kolmapäeval esitatud eelarve-ettepanekus aastateks 2028–2034, mille kogumaht on seitsmeks aastaks ligi kaks triljonit eurot ehk 1,26 protsenti liikmesriikide summaarsest sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Uue MFF-i ettepanekut hakkavad nüüd riigid omavahel ja Euroopa Parlament arutama ning kokkulepet selle üle oodatakse alles umbes kahe aasta pärast ehk tavapäraselt umbes pool aastat enne eelarve kehtima hakkamist.