"Euroopa Ülemkogu rõhutab potentsiaalset ohtu, mida kujutavad endast EL-i sisejulgeolekule Venemaa endised võitlejad ( i.k. ex-combatants), kes on osalenud Ukraina-vastases agressioonis, ning kutsub [Euroopa] Komisjoni üles esitama nõukogule hinnangu selle probleemi lahendamise võimalike viiside kohta, ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust selles valdkonnas," seisab neljapäeval ülemkogu järelduste kõrval heaks kiidetud eraldi dokumendis, mis puudutab Ukrainaga seotud teemasid.

Kuna Ungari peaminister Viktor Orban blokeerib Euroopa Liidu algatusi Ukraina toetamiseks Vene agressioonisõja tõrjumisel, ei saa neid teemasid ühehäälsust nõudvatesse ülemkogu järeldustesse panna. Seetõttu on Euroopa Ülemkogu juba mõnda aega kõik Ukraina toetamist puudutavad otsused teinud Ungarist eraldi ning vormistanud need eraldi tekstina. 19. märtsi Ukrainat puudutavaid otsuseid toetas 25 riigipead ja valitsusjuhti, mis tähendab, et koos Ungariga jäi sellest kõrvale ka Slovakkia.

Eesti algatas Ukrainas sõdinud Vene sõjaväelaste või endiste sõjaväelaste viisapiirangute teema tänavu jaanuaris, kui välisminister Margus Tsahkna esitas 29. jaanuaril Euroopa Liidu välissuhete nõukogul (FAC) ettepaneku keelata kõigil Vene armee koosseisus Ukrainas sõdinud meestel sisenemine Schengeni ühtsesse viisaruumi.

Sellest siis kirjutanud väljaanne Politico märkis kõrgele Eesti diplomaadile viidates, et Ukraina sõjast on läbi käinud sadu tuhandeid Vene kodanikke, kes on seal saanud sõjalise väljaõppe ja tapmiskogemuse ning kellest paljudel on kriminaalne minevik, mistõttu võivad nad Euroopa riikides muutuda julgeolekuohuks.

"Eesti sõnum on olnud, et Ukraina vastu sõdinud Vene võitlejatel ei tohi olla kohta Euroopas," ütles ülemkogu otsust tearvitanud välisminister Margus Tsahkna. "Märgilise sammuna nenditakse /---/ Euroopa Ülemkogu järeldustes, et Venemaa sõjategevuses osalenud võitlejad kujutavad endast potentsiaalset ohtu Euroopa Liidu sisejulgeolekule, ning kutsutakse Euroopa Komisjoni üles pakkuma lahendusi selle probleemi käsitlemiseks," lisas ta.

Liikmesriikide valitsusjuhtidest koosnev Euroopa Ülemkogu ei võta küll vastu seadusandlikke akte, kuid määrab oma otsustega Euroopa Liidu üldised poliitilised suunad ja prioriteedid ning volitab Euroopa Komisjoni nendest lähtuvalt seadusandlikke algatusi koostama.