Liikmesriigid on üldiselt üksmeelel, et Euroopa on silmitsi paljude muredega ja uus eelarve peab seda peegeldama.

"Meil on vaja tugevamat Euroopat, me peame olema ambitsioonikamad. Ma arvan, et sellega saame nõustuda, et Euroopa peab suutma enamat," ütles Taani Euroopa asjade minister Marie Bjerre.

Siiski võeti uus eelarvekava (MFF) vastu üsna suure kriitikaga. Peamiselt on ikka küsimus, kes ja kuidas uue ambitsiooni eest maksab.

"Mitte ükski riik ei ole valmis eelarvekavaga kohe nõustuma. See on pikk arutelu ja muidugi on erinevad vaated, kuidas eelarve kokku panna. See saab olema raske," lausus Bjerre.

"Ma olen ka kuulnud mõnda liikmesriiki ütlemas, et uus eelarve ei ole piisavalt ambitsioonikas ka suuruse mõttes. Mõne jaoks võib see olla põhjus, miks sellega kohe mitte nõustuda," ütles Euroopa Komisjoni eelarve volinik Piotr Serafin.

Eesti pooldab suuremat eelarvet.

"Meile see ambitsioonitase sobib, kuna geopoliitiline olukord on muutunud. Ma arvan, et oleks olnud väga imelik, kui komisjon oleks tulnud välja täpselt sama mahuga, kui oli eelmine eelarve," lausus Eesti suursaadik Euroopa Liidu juures Kyllike Sillaste-Elling.

Rootsi nagu Eestigi on rahul eelarve suunaga – rõhuasetusega konkurentsivõimele, Ukraina abile ja julgeolekule, kuid Rootsi ütleb, et paremini tuleb valida, millele raha jagada.

"Sellel on õige fookus, aga see on liiga suur. Me alustame nüüd keeruliste läbirääkimistega, aga ma saan ka tänasest arutelust öelda, et Rootsi pole üksi. Paljud riigid toetavad meie vaadet, et me peame veel prioriteete valima," ütles Rootsi Euroopa asjade minister Jessica Rosencrantz.

Sarnaselt on kõige suurem eelarvesse maksja Saksamaa öelnud, et nemad nii suure eelarvega nõusse ei jää. Läbirääkimised kestavad tõenäoliselt järgmised kaks aastat.

"See on päris hea algus. See on hea ettepanek, aga seal on väga palju detaile, mida me veel praegu ei tea. Me peame neid veel analüüsima," ütles Sillaste-Elling.