Peaministri sõnul on eesolevatel Euroopa Ülemkogudel Eesti jaoks kõige olulisem, et kasvaks sõjaline toetus Ukrainale ja surve Venemaale. Samuti tuleb kiiresti edasi liikuda EL-i kaitsevalmiduse suurendamisega.

"Eesti sõjaline abi Ukrainale on ainuüksi sellel aastal olnud 0,3 protsenti meie SKP-st. Samuti oleme avalikult välja öelnud oma panuse julgeolekugarantiidesse. Siiski on vaja ka EL-i ühise panuse suurendamist," rääkis Michal.

"Ühtlasi tuleb viivitamatult edasi liikuda EL-i laienemisega. Ukraina ja Moldova mõlemad on oma kodutöö ära teinud, läbirääkimised tuleb mõlemaga esimesel võimalusel avada," sõnas Michal.

"Venemaa tuleb läbirääkimistelaua taha ainult siis, kui oma survet jõuliselt kasvatame," lisas ta. "Selleks on vaja veelgi vähendada Venemaa tulusid ning sanktsioneerida energiakandjaid, kiirendada varilaevastiku vastast võitlust ning võtta kasutusele Venemaa külmutatud varad Ukraina heaks," kirjeldas Eesti valitsusjuht.

Veel tutvustas peaminister Eesti prioriteete EL-i järgmise pikaajalise eelarve (MFF) läbirääkimisteks. "Meie peamine fookus on kaitsel, piiriülestel ühendustel ja idapiiril. Venemaa agressioonisõjast mõjutatud idapiiririigid vajavad lisaks kaitsele selget tuge ka majanduslike ja sotsiaalsete mõjudega tegelemisel," selgitas ta.

Costa külastas Tallinna oma pealinnade tuuri raames, mille eesmärk on kohtuda enne sügishooaja esimest Euroopa Ülemkogu kõigi seal osalevate valitus- ja riigijuhtidega. Eestiga samal päeval külastas ta veel Soomet ja Rootsit. Teisipäeval on tal plaanis jõuda nii Lätti, Leetu kui ka Poola.