Ukraina hävitatud taristu ja pommitatud linnade taastamise kulud ulatuvad sadadesse miljarditesse eurodesse, ütles Michal Politicole Küprosel toimunud kahepäevase EL-i juhtide tippkohtumise kõrvalt. Kohtumisel arutati geopoliitikat, julgeolekut ja ühenduse eelarvet.

Euroopa on kehtestanud sanktsioone, keelanud paljude Venemaa kaupade impordi ning maksustanud teravilja ja väetised. Siiski ei ole tõstetud lubatud kaupade tollimakse selgesõnalise eesmärgiga toetada Ukrainat ning kaubanduspoliitika kasutamine julgeoleku eesmärkidel tekitab ühenduses endiselt vaidlusi.

"Kahjude korvamiseks tuleb Venemaa kaupadele kehtestada tollimaksud," märkis Michal. "Erinevates koridorides ja kohtumistel on räägitud, et Venemaa kaupadele kehtestatavate erilaadsete tollimaksudega võiks rahastada Ukraina ülesehitust."

Seitse riiki, sealhulgas Eesti, nõudsid möödunud aasta novembris tollimaksude kehtestamist sellistele Venemaa toodetele nagu teras ja väetis. See algatus on aga takerdunud ega kuulunud ka sel nädalal EL-is kokku lepitud 20. sanktsioonipaketti.

Michali hinnangul ei piisa hiiglaslike kulude katteks isegi Moskva 210 miljardi euro suurustest külmutatud varadest, mida hoitakse Brüsselis asuvas finantsasutuses.

Venemaa neli aastat kestnud sissetungi täielikku rahalist kahju Ukrainale on raske kokku arvutada. Sõda on tapnud või haavanud sadu tuhandeid ukrainlasi, sundinud miljoneid põgenema ning teinud linnad maatasa, märkis Politico.

Ukraina valitsuse, ÜRO, Euroopa Komisjoni ja Maailmapanga tellimusel valminud ning eelmise aasta veebruaris avaldatud uuringust selgus aga, et Ukraina ülesehitamine maksab kümne aasta jooksul 500 miljardit eurot. Samuti viitas uuring, et konflikti esimese kolme aastaga hävis 13 protsenti Ukraina elamufondist.

"Nad peavad vastutama," ütles Michal, viidates Moskvale. "Sest kui nad ei vastuta, kordub see taas. Meil on Venemaaga pikem ajalugu. Teame, mis riik Venemaa on. Saavutasime iseseisvuse mitte väga ammu."

Venemaa algatatud sõda ja sissetungi tõrjumisega kaasnevad tohutud kulud on Ukraina majanduse kurnanud. Sel nädalal kiitis EL heaks 90 miljardi euro suuruse laenu, et tagada Kiievi toimetulek.

Michal kordas üleskutset uuendada Euroopa viisareegleid, et keelata Venemaa võitlejatele sissepääs ühendusse. Ta rõhutas, et Ukraina sõja lõppedes valguksid nad Euroopasse ja külvaksid kaost. 

Eelmisel kuul saatis kaheksa riigijuhti, sealhulgas Michal, Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz ja Poola peaminister Donald Tusk, Euroopa Ülemkogu eesistujale António Costale ja Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile kirja, milles nõuti viisareeglite karmistamist.

"Nad on kurjategijad, kes hakkavad otsima tööd palgaarmeedes ja mujal," selgitas Michal. "Seega on see meie sisejulgeoleku küsimus. Kui osalete sellises agressioonis Ukraina vastu, siis palun püsige Venemaal."

Michali sõnul loodab Tallinn, et Euroopa Komisjon asub juhtima mahukat logistilist protsessi enam kui miljoni venelase musta nimekirja kandmiseks. "Tean, et [EL-i kõrge esindaja ja endine Eesti peaminister] Kaja Kallas juba tegeleb sellega," lisas ta.

"Avaldame neile samuti survet. Loodan, et enne suve on meil selle kohta juba konkreetsed [Euroopa Ülemkogu] päevakorrapunktid."