"Meie kirjas Euroopa Komisjonile seisab, et Leedu vajadus kaheotstarbeliste – nii tsiviil- kui ka sõjaväe – transpordiprojektide järele on hinnanguliselt umbes 3,5 miljardit eurot," teatas transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium.

Leedu transpordiministeerium ja kaitseministeerium saatsid Euroopa Komisjonile hiljuti ühiskirja, milles toodi välja prioriteetsed transpordiprojektid ja võimalikud toetuse jagamise kriteeriumid.

Ministeerium märkis, et kõige olulisemate prioriteetide hulka kuuluvad rahvusvaheline maantee Via Baltica ja Euroopa rööpmelaiusega raudtee Rail Baltic, mis on alternatiiv Suwalki koridorile, Klaipeda sadama konteiner- ja parvlaevaterminali võimsuste suurendamine, sealhulgas lõunasadama arendamine, samuti Kaunase lennujaama laiendamine.

"See on konsultatiivne protsess, me pole veel vastust saanud. Mis puutub konkreetsetesse summadesse, siis praegu käivad läbirääkimised Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) üle," lisas ministeerium.

Leedu meedia on juba varasemalt teatanud, et riik püüab Euroopa Komisjoni sõjalise mobiilsuse paketi üle toimuvate konsultatsioonide käigus suurendada EL-i rahastust strateegilistele projektidele, mis lisaks Via Balticale ja Rail Balticale ning Augustow-Vilniuse maanteele hõlmavad ka raudteeliini Rudninkai polügoonini.

Leedu transpordi- ja kommunikatsiooniministri asetäitja Julius Glebovase sõnul on Leedu jaoks oluline ka bürokraatlike takistuste vähendamine ja protseduuride lihtsustamine, et liitlased saaksid kasutada oma vajadustele kohandatud ja NATO standarditele vastavat tõhusat logistikasüsteemi.

Euroopa Liidu seitsmeaastase eelarve praegu kehtiva perioodi, aastate 2021–2027 jaoks on kõigile EL-i riikidele kokku eraldatud 1,69 miljardit eurot sõjaväelise mobiilsuse suurendamiseks, kuid uues, aastateks 2028-34 mõeldud eelarvekavas on selle valdkonna rahastamist oluliselt suurendatud.