"Komisjon on teinud head tööd. Ettepanek on hea nii Eestile kui Euroopale," kirjutas peaminister Kristen Michal sotsiaalmeedias.

Ta tõi välja, et uues MFF-is suureneb oluliselt toetus Euroopa kaitsevõime suurendamiseks ja Ukraina aitamiseks; transpordiühendused saavad lisarahastust, millest Eesti saab taotleda raha Rail Balticu lõpuni ehitamiseks ning lisaraha saavad ka energeetikaühendused, mis annavad Eestile head võimalused merealuse taristu paremaks kaitsmiseks ja uute energiaühenduste ehitamiseks.

Samas märkis Michal, et kavatseb tegutseda selle nimel, et põllumajanduse otsetoetused oleks Eesti põllumeestele sama suured kui mujal Euroopa Liidus ning et Venemaa agressioonisõjast enim pihta saanud idapiiriäärsed liikmesriigid saaksid eelarves rohkem toetust ja tähelepanu.

Ka rahandusminister Jürgen Ligi tõi neljapäeval ERR-iga rääkides esile uue eelarvekava prioriteedid – julgeolek, riigiülesed ühendused, sõjaline liikuvus, kaitse ja Ukraina, mis tema sõnul on ka Eesti jaoks olulised teemad.

Ligi ütles ka, et Eesti pooldab eelarve mahu kasvu, kuna nii palju uusi, tegelemist vajavaid probleeme on kuhjunud, kuid ta viitas ka sellele, et juba on nn netomaksjad riigid väljendanud vastumeelsust eelarve suurendamisele.

Uue MFF-i kava näeb ette Euroopa Liidu seitsmeaastase ühiseelarve kasvu praeguselt 1,2 triljonilt eurolt ligi kahele triljonile, ehk riikide summaarse rahvuslikku kogutulu (GNI) arvestuses 1,1protsendilt 1,26 protsendile GNI-st, kirjutas Politico.

Kommenteerides põllumajandustoetuste teemat, mille suhtes farmerite esindusorganisatsioonid on juba sõna võtnud, märkis Ligi: "Põllumajanduse lobi on tugevam kui tegelikult tema tähendus Euroopa Liidu jaoks tervikuna. Me hoiame ikka seda joont edasi, et toetuste süsteem oleks võrdsem, aga see ei ole esil."

Rahandusminister viitas ka teemale, et koos Eesti jõukuse kasvuga tuleb hakata tegelema teemaga, kuidas toimub üleminek netosaaja-riigist netomaksjaks ning vaadata, et see ei toimuks liiga järsult.

Uut eelarvekava tunnustasid ka mitu selle valdkonnaga tegelenud kõrget ametnikku.

"Euroopa Liidu uue eelarve ettepanek on Eesti jaoks suures plaanis väga õigete rõhuasetustega, kuna tegeleb meile oluliste küsimustega nagu julgeolek ja kaitse, Euroopa ühendamine tervikuks aga ka ühendamine sisemiselt transpordi-, energia- ja digivaldkonnas ning Ukraina jätkuv toetamine, eraldades nendele valdkondadele senisest märksa rohkem raha," ütles neljapäeval ERR-ile endine Riigikantselei EL asjade direktor Klen Jäärats, kes vastutas muuhulgas kahe eelneva MFF-i kokkuleppimise eest.

"Rõhuasetused konkurentsivõimele, tehnoloogiale ja kliimamuutustele ühtekuuluvuse ja põllumajanduse valdkonnas ning ühtne välisrahastus peavad tunduvalt parandama meie üldist tehnoloogilist suutlikkust, ressursipoliitikat ja üleilmset positsiooni," lisas Jäärats.

Oma sotsiaalmeedia postituses tõi Jäärats positiivsena esile ka seda, et varem erinevate volinike ja peadirektoraatide vahel killustatud välisvaldkonna rahastamine on uues eelarves ühendatud. "See toob ehk kaasa parema fookuse ja Euroopa huvide kaitse ülaltoodud prioriteetide realiseerimiseks," kommenteeris ta.

Endine diplomaat ning veel hiljuti Eestit Euroopa Liidu alaliste esindajate komitees (COREPER I) esindanud ja sel aastal kliimaministeeriumi kantsleri ametisse astunud Marten Kokk tõi oma postituses välja kolm positiivset aspekti uue MFF-i projektis, mis puudutab kliimaministeeriumi valdkonda.

"Esiteks - tehakse ettepanek Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) transpordieelarve suurendamiseks 51,5 miljardi euroni. Seda on kaks korda rohkem kui käesolevas mitmeaastases finantsraamistikus oli. Peaks andma kindluse kõigile, et Rail Baltica ehitamine raha taha ei jää," kirjutas Kokk.

Teiseks tõi ta esile ettepaneku eraldada 17,65 miljardit eurot transpordieelarves eraldi sõjalise mobiilsuse jaoks. "See on suur samm edasi võrreldes praeguse olukorraga - kümnekordne kasv /---/ ja selle eest on ka Eestis võimalik üksjagu transpordi infrastruktuuri rajada," märkis ta.

Kolmanda positiivse ettepanekuna viitas kliimaministeeriumi kantsler piiriüleste energiaprojektide rahastuse viiekordsele kasvule, kust sai ka Eesti toetust oma elektrivõrgu eraldamisel Venemaa omast. Selle aalarvejaotuse suurenemine 29,9 miljardile võimaldab kindlasti parandada ühendusi liikmesriikide vahel senisest märksa enam, tõdes Kokk.