Euroopa Liit hakkab uut eelarvet arutama

Euroopa Komisjon teatab kolmapäeval ühenduse pikaajalise eelarve ettepanekud. Sellega algab arutelu, et kokku leppida, millele ja kui palju kulutab Euroopa Liit aastatel 2028 kuni 2034.
Pikaajaline eelarve on põhiline viis, kuidas Euroopa Liit otsustab, millele raha kulutada. Sellega otsustatakse toetused põllumeestele; rahade jaotus rikkamate ja vaesemate liikmesriikide vahel; kui palju jagub Euroopa ühenduste, näiteks Rail Balticu rajamiseks; fondide suurused, millest toetakse kultuuri ehk praktiliselt kõik, mille kohta kõnekeeles saab öelda, et see tehti eurorahaga.
Pikaajaline eelarve otsustab küll pigem nende rahapottide suurused, mitte viimase detailini, kuhu täpselt see raha lõpuks jõuab. Kolmapäeval teeb Euroopa Komisjon oma esimese ettepaneku – teisisõnu küsib komisjon liikmesriikidelt raha ja pakub, millele seda võiks kulutada.
Üldised detailid sellest ettepanekust on juba Brüsselli ajalehtedele lekkinud. Tõenäoliselt pakub komisjon seekord eelarve suuruseks 1,7 triljonit eurot, mis oleks 1,2 protsenti liikmesriikide rahvamajanduse kogutoodangust. Võrdluseks, praeguse pikaajalise eelarve maht oli algselt 1,2 triljonit eurot.
Uuest eelarvest kaks kolmandiku peaks kuluma põllumajandusele ja ühtekuuluvuspoliitikale. 522 miljardit eurot peaks minema konkurentsivõimele ja julgeolekule, 190 miljardit eurot Euroopa tegevusele laiemas maailmas, 107 miljardit administratiivkuludele, näiteks ametnike palkadele. Eraldi on plaanis ka 88 miljardit eurot Ukraina abile.
25 miljardit eurot peaks ka kuluma igal aastal sellele, et pandeemia ajal võetud laene tagasi maksta. Kõige selle katmiseks plaanib komisjon pakkuda ka uusi viise, kuidas raha koguda - näiteks tubakaktsiisi või heitkogustega kauplemisüssteemi kaudu.
Pärast esmast eelarveteadet algavad tulised poliitilised vaidlused. Jõukamad riigid tahavad, et eelarve oleks võimalikult väike, sest nemad maksavad sellest suurema osa. Mõned riigid tahavad rohkem toetust põllumeestele või kliimamuutustega võitlemiseks, teised rohkem raha kaitsetööstusele ja julgeolekule. Igal riigil on ka endale tähtsad väiksemad projektid.
Nendest kokku tuleb järgmise poole aastaga seisukohtade sasipundar, kust liikmesriigid üritavad üksteisega ühiskohti leida. Kogu see vaidlus kestab tõenäoliselt järgmised kaks aastat.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi








