Mis siis Euroopa Ülemkogul juhtus? Miks Viktor Orban niimoodi hakkas käituma? Kuigi varasemalt detsembris oli juba saavutatud kokkulepe, et Euroopa Liit annab Ukrainale abilaenu, siis mis Ungaril nüüd hakkas?

Eks Orban näitab oma tõelist palet ja seda, et ta käitub Vladimir Putini alamana. Ma päris täpselt ei saa aru, mis asja ta seal Euroopa Liidus üldse otsib, kui ta kõikidele asjadele vastu on ja põhimõtteliselt ei pea sõna. Sellistel inimestel seal klubis kohta ei ole. Kui detsembris see arutelu teema oli, siis Orban ja mõned teised küll ütlesid, et nad seda laenu ei taga, aga andsid võimaluse Euroopa riikidel ühiselt laenu anda. Selle laenu garantiiks on veel praegu käimasolev MFF ehk käimasolev Euroopa eelarve. See tähendab seda, et seda ilma riigijuhtide nõusolekuta kasutada ei saa. Ja täna on siis selline seis, kus Orban on oma jah-sõnast taganenud ja näidanud ennast tõelise jätisena.

See kindlasti on teatud mõttes seotud Ungari valimistega, aga sellegipoolest Ungari ei käitu nagu vastutustundlik riik. Argumendiks tuuakse, et Ukraina on tekitanud olukorra, kus naftajuhe ei anna Ungarisse naftat. Nüüd on tehtud ettepanek, et delegatsioon võiks minna kohale ja vaadata, kas see juhe on katki või mitte, sest Ungari väidab, et juhe ei ole katki, vaid lihtsalt Zelenski ei anna. Seda on raske uskuda. Süüdistada Ukrainat selles, et juhe on katki, on näotu. Otsitakse igasuguseid põhjuseid.

Kas see on puhas sisevõitluse teema? 12. aprillil on Ungaris valimised ja praegused küsitlused Orbanile erilist edu ei luba. Oleme varemgi näinud, et küsitlused näitavad üht, aga lõpptulemus on teine. Kui opositsiooniliider Peter Magyar peaks saama Ungari peaministriks, kas siis võiks olukord muutuda? Kas kannatame selle kuu ära ja ootame uut valitsusjuhti?

Peter Magyaril, keda ma ise ka tunnen, kes on Euroopa Parlamendi liige meie fraktsioonis, on dilemma. Ta peab suutma Orbanit tema enda vahenditega võita. Mida ta pärast seda tegema hakkab, ei oska me keegi täpselt hinnata, aga ta on oma väljaütlemistes olnud euroopameelne.

Ta loomulikult peab arvestama Ungari kodanike arvamusega. Seal on kõik need migratsiooniteemad, kus ta kindlasti ei ole liberaalne ega pehme. Ootame ära, aga ma siiski kaldun arvama, et tema edu võti saab olla vastutustundlikult toimiv Ungari riik. Ma arvan, et seda ta kavatseb ka kasutada. Jääme pigem lootma, et ta võidab, et Ungaris ei teki kodusõda ja jääme lootma, et siis Ungari vähemalt käitub nagu korralik riik, riik, kes annab sõna ja siis seda tagasi ei võta.

Euroopas on ju veel olnud kremlimeelsusesse kalduvaid väljaütlemisi. Kasvõi Belgia peaminister Bart De Wever, kes on öelnud, et peaks hakkama venelastega nafta ja gaasi ostmise teemal läbi rääkima. Kas sellised sõnumid on Euroopas jõulisemalt levima hakanud?

Ega nad kuskile kadunud ei ole. Saksamaal on kindlasti väga suur osa ka kristlike demokraatide valijaskonnast ja poliitikutest, kes endiselt arvavad, et Venemaaga tuleb äri ajada ja et odav energia on oluline. Neid on igas riigis. Põhimõtteliselt ju iga kodanik tahaks, et tema elu oleks sama hea kui enne, ja seetõttu tahetakse odavat energiat. Me Eestis ei tahaks ju ka kuidagi saada odavamat energiat, aga need hääled on vait sunnitud. Näiteks Belgia peaministri väljaütlemise peale ütles Belgia välisminister, et see kindlasti ei ole nii.

Mõtteid on igasuguseid, aga üldiselt selles sanktsioonide ja energiaallikate küsimuses täna ikkagi Euroopa hoiab veel kokku. Kaua see püsib, ma ei tea. Kui Ukraina sõda ära lõppeks, siis ma arvan, et väga kiiresti läheb kõik tagasi vana protsessi juurde.

Praegu me peame tegema kõik selleks, et Ukraina edasi sõdiks kogu pühendumusega, ja et Euroopa seisaks ühtselt Ukraina taga, mis kahjuks ka täna ei ole väga lihtne. See 90-miljardiline laen tagaks Ukraina riigi eksisteerimise ja sõjalise toetuse. Kui me seal lahendust ei leia, siis on väga raske. Ukraina saab Maailmapangalt veel umbes üheksa miljardit, millega ta umbes maikuuni riigina eksisteeriks ja saaks sõda pidada. Aga kuidas edasi, pole selge. Täna ma ei näe, et Euroopal organisatsioonina on juriidilisi mehhanisme Orbani vastuseisust mööda minna.

Kas Donald Trumpil ja tema meeskonnal on praegu üldse jõudu tegeleda Euroopa ja Ukraina rahuläbirääkimiste küsimusega, kui neil käib sõda Iraaniga?

Donald Trumpi jaoks pole Euroopa julgeolekuteemad olnud esimene prioriteet. Ta on koos oma meeskonnaga öelnud, et kõigepealt oma hemisfäär, siis nende põhilised murekohad nagu Iraan. Ja Euroopa peab iseendaga hakkama saama. See on Trumpi selge sõnum. Ja loomulikult, mida rohkem rakette kasutatakse Iraaniga sõdimisel – nii õhukaitse- kui ründerakette –, seda vähem jääb neid Ukrainale. Ukraina sõdurid, kes seal droonikaitset õpetavad, olid hämmingus, kuidas üks droon lastakse alla kaheksa kõige kallima raketiga ja kui väheefektiivne on täna kaitse seal laheriikides. See loomulikult mõjutab olukorda väga tõsiselt. Kui Euroopa ei suuda siin jalgu kõhu alt välja võtta ja Orbanile kohta kätte näidata, siis on olukord veel hullem.