Magyar on pärit Budapesti juristide perekonnast ja ta käis Budapesti kesklinna lähedal asuvas elitaarses katoliiklikus poistekoolis. Selle lõpetamise järel asus ta õppima õigusteadust Budapesti katoliiklikus ülikoolis, samal ajal kui Orbán teenis oma esimest ametiaega peaministrina aastatel 1998–2002, kirjutas BBC.

Magyari perekond kuulus sotsialismijärgsesse, kristlik-demokraatlike vaadetega eliiti. Tema ema oli juhtiv kohtunik, vanaisa oli tuntud teletegelane ja jurist Pál Erőss, ristiisa Ferenc Mádli oli aga aastatel 2000–2005 Ungari president, kirjutas EUobserver.com.

Ülikoolis õppimise ajal sõbrunes ta Gergely Gulyás'iga, kes on praegu peaminister Orbáni kantselei juht. Gulyás tutvustas Magyarit Judit Vargaga, kellega ta abiellus 2006. aastal ja kellega ta sai kolm last, kirjutas EuroNews. Varga tegi edukat karjääri, tõustes Euroopa Parlamendi liikmete õigusnõunikust peaminister Orbani büroosse juhtima suhteid Euroopa Liiduga ning 2019. aastal justiitsministriks.

Magyar elas koos tema ja nende lastega Brüsselis, seejärel töötas aastaid välisministeeriumis diplomaadina, kattes suhteid Euroopa Parlamendiga. Pärast koju naasmist sai ta mitmes asutuses juhikoha – mitu aastat oli ta õppelaenukeskuse peadirektor ja sai ametikohti riigile kuuluvates ettevõtetes. Ta oli ka Ungari Arengupanga õigusosakonna juhataja, kuid kõrgemale tõusta ei suutnud.

Paljud allikad kujutavad Tisza partei praegust juhti terava keelega mehena, kes ei kartnud võimu kritiseerida ning oli liiga iseseisev ja ambitsioonikas, märkis EUobserver.

Selline taust kujundas ka tema võimuambitsioone ja nii liitus Magyar hiljem, pärast Orbáni valimiskaotust, üsna loomuliku sammuna Fidesziga.

2006. aastal korraldas Magyar koos oma tollase sõbra Gulyásiga ühiselt proteste vasakliberaalse valitsuse vastu ja samal ajal pakkus politseivägivalla ohvritele õigusabi.

Lahkuminek naisest ja parteist

Pöördepunktiks Magyari elus võib pidada lahkuminekut abikaasast 2023. aasta märtsis, pärast mida mõni aeg hiljem pöördus ta avalikult ka oma senise kodupartei ja selle liidri vastu.

Enne ametlikku lahutust oli Magyar 2023. aasta jaanuaris salvestanud salaja oma vestluse abikaasaga, mille käigus Varga rääkis sellest, kuidas valitsusametnikud sekkusid korruptsioonijuhtumisse. See oli juhtum, kus tema ministeeriumi riigisekretär võttis altkäemaksu kohtutäiturite ametisse nimetamise mõjutamiseks. Hiljem õigustas Magyar oma tegu sellega, et tal oli vaja kindlustuspoliisi juhuks, kui ta satub konflikti Orbáni režiimiga.

Magyari sõnul toimus lahkuminek osaliselt poliitiliste erimeelsuste tõttu.
Varga aga süüdistas teda enda füüsilises ja verbaalses väärkohtlemises, väidetavalt pani ta ühel korral ka luku taha. Magyar kirjeldas tema väiteid kui Orbáni lähikondlaste korraldatud propagandarünnakut. Kohus pole selles asjas veel otsust teinud.

Peaaegu aasta ei juhtunud midagi, kuni veebruarini 2024, mil president Katalin Novák ja justiitsminister Varga pidid mõlemad armuandmisskandaali tõttu tagasi astuma. Otsene põhjus oli see, et Novák – toonase justiitsministri Varga kaasallkirjaga – andis armu süüdimõistetud ametnikule, kes oli tegutsenud pedofiili kaitseks, vallandades juhtumi avalikuks tulekul laialdase rahva pahameele.

Varga oli juba varem ministriametist lahkunud, et Fideszi valimisnimekirja juhina keskenduda Euroopa Parlamendi kampaaniale – kuid skandaali tõttu loobus ta ka sellest rollist.

Sel hetkel astuski Magyar lavale. Algselt astus ta välja Novaki ja Varga kaitseks, süüdistades Orbánit naiste seelikute taha peitmises, valmistudes samal ajal väljatulekuks täieõigusliku opositsionäärina.

Hakates valitsust üha enam sotsiaalmeedias kritiseerima, kutsuti ta esinema sõltumatus kanalis Partizán. Tema usaldusväärsust suurendas see, et tulles Fideszi siseringist, oli tal infot võimude korruptsioonist.

Sellega sai temast esimene inimene Orbáni leerist, kes ründas režiimi seestpoolt, ja see tõi talle kohe kümnete tuhandete pettunud valijate tähelepanu, kes olid valitsuse peale pahased kõrge inflatsiooni ja elukalliduse pärast.

Juba sama aasta 15. märtsi riigipühal kogunes Magyari korraldatud miitingule rohkem inimesi (umbes 50 000) kui Orbáni toetajate korraldatud kesksele mälestusüritusele. Sel hetkel rääkis Magyar juba uuest parteist ja uuest valitsusest, andes märku oma kavatsusest valimistel osaleda.

Tisza sünd

Magyari korraldatud avalike ürituste arv hakkas seejärel kiirelt kasvama ning 6. aprillil 2024 korraldati nn Rahvusmarss, kus osales juba üle 100 000 inimese.

Magyar alustas üleriigilist turneed, teatades, et soovib koos oma meeskonnaga enne 2024. aasta juunis peetavaid Euroopa Parlamendi valimisi külastada kõiki omavalitsusi.

Samal ajal teatasid teda toetavad ärimehed ja avaliku elu tegelased vajadusest luua uus partei. Tekkiva liikumise võimalikult kiireks loomiseks oli aga mõistlik liituda juba olemasoleva erakonnaga, et see saaks osaleda eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel.

Nad astusid nad Tisza parteisse, mis registreeriti juba 2020. aastal (täisnimi on Austuse ja Vabaduse Parte) – Tisztelet és Szabadság Pártja), ning asusid avalikult otsima kandidaate Euroopa Parlamendi valimisteks. Sel ajal tegutses Tisza peamiselt ühemeheparteina, mille kommunikatsiooni ja organisatsiooni keskmes oli Magyar.

Valimisteni jäänud kõigest kolme kuuga ja ilma üleriigilise organisatsioonita suutis uus partei võita ikkagi 29,6 protsenti häältest, saades Ungarile eraldatud 21 võimalikust mandaadist seitse ja astudes Euroopa Parlamendis paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei fraktsiooni, kust Orbáni erakond olid vahetult enne lahkunud.

Magyarist sai ka üks partei seitsmest Euroopa Parlamendi liikmest. Kuigi Fideszi häältesaak oli siis ikkagi veel ligi 45 protsenti, oli juba selge, et Tisza saab parlamendivalimistel valitseva partei peamiseks konkurendiks.

Üleriigilise partei ülesehitamine

Kui alguses pandi partei kokku n-ö jooksu pealt – selle meediastrateegia kujundas teatridirektor Márk Radnai, rahvahulki mobiliseeris näitleja ja arvamusliider Ervin Nagy ning Magyar seisis kõige taga, siis pärast eurovalimisi algas metoodiline töö üleriikliku struktuuri väljaehitamiseks.

Koondati annetajate võrgustik ja loodi IT-süsteemi toetajateni jõudmiseks ning asuti värbama tuhandeid vabatahtlikke. Tisza muutus professionaalseks: nime "Tisza Szigetek" (Tisza saared) all lõid nad kogukonnavõrgustiku, mis ulatus igasse riigi nurka.

Samal ajal intensiivistas Magyar oma kampaaniategevust. Lisaks sotsiaalmeedia aktiivsele kasutamisele püüdis ta õõnestada valitsusmeelse meedia ja Fideszi mõju, reisides mööda riiki – lühemate või pikemate pausidega jätkas ta seda sisuliselt kuni parlamendivalimisteni.

Sellesse raamistikku sobivad ka sümboolsed žestid, näiteks kui ta 2025. aasta mais võttis ette 250-kilomeetrise jalgsimatka Budapestist Rumeeniasse suure ungari vähemusega Oradea linna, et võita naaberriikides elavate ungarlaste toetus, kes olid seni enamasti Fideszi poolt hääletanud.

Parlamendivalimiste kampaania ajal külastas Magyar 500 asulat, mõnikord isegi seitset omavalitsust ühe päeva jooksul, mis oli enneolematu tempo Ungari poliitikas, kommenteeris EuroNews.

Tisza kui monoetendus

Kõigele vaatamata pole Magyari kuvand Tisza toetajate silmis üheselt mõistetav, tõdes EUobserver. Lisaks paljudele entusiastlikele toetajatele näevad paljud temas eelkõige võimalust Fideszi valitsemine lõpetada ja andsid oma hääle tema poolt pragmaatilistel põhjustel.

Ärimees Dezsö Farkas, kes viibis Tisza sünni juures, lahkus parteist pärast Euroopa Parlamendi valimisi, sest nagu ta ütles väljaandele Politico, oli parteis varane idufirma vaim tema arvates asendunud sisemise võimuvõitlusega.

Hiljem naasis ta lühikeseks ajaks ja lahkus siis uuesti, kirjeldades partei siseelu üha mürgisemana ja väitis, et see meenutab Fideszi süsteemi, mida Magyar ise oli kunagi teeninud. See on süsteem, mis põhineb lojaalsusel, mitte tulemuslikkusel.

Magyar on parteid algusest peale kindla käega juhtinud. Ainult temal on lubatud meediale intervjuusid anda ning teiste parteitegelaste esinemised on lubatud vaid aeg-ajalt ja rangelt kontrollitud tingimustel, kirjeldas EUobserver.

BBC märgib ka, et Magyar ei ole liberaal. Ta on avalikult pilganud liberaalset opositsiooni, mis on varem üritanud Orbánile vastu astuda, kuid pidanud nägema, kuidas Fideszi juht saavutas valimistel põhiseaduse muutmiseks vajaliku kahekolmandikulise enamuse.

Tema edu üks võti on olnud killustunud vanade opositsioonierakondade lammutamine. Ta on ka öelnud, et ei pea endist sotsialistliku partei juhti Ferenc Gyurcsányt, kes juhtis valitsus aastatel 2004–2009, Orbánist mitte millekski paremaks.

Fakt on aga see, et Magyar on osutunud tema vastu korraldatud diskrediteerimiskampaaniatele vastupidavaks ja suudab hästi toetuda oma kogemustele, millal selliste protsesside ajal sõna võtta ja millal mitte.

Tema kasuks räägib ka asjaolu, et viimase kahe aasta jooksul on tal õnnestunud end ümbritseda lugupeetud ekspertidega – näiteks endine Shelli asepresident István Kapitány ja Vodafone'i endine tegevjuhi asetäitja Anita Orbán –, kellest võivad tulevikus parteis olulised tegelased saada, tõdes EUobserver.