Selle nädala mõjukaimad poliitikauudised tulevad Ungarist, kus pühapäeval toimunud valimised tähendasid lõppu peaminister Viktor Orbáni pea 16 aastat kestnud valitsemisajale.

Need tulemused on tähenduslikud oluliselt laiemalt kui vaid Madjarimaa piirides. Ungari veto mõjutas ka mitmeid riikide ülese tasandi otsustusprotsesse, näiteks Venemaa sanktsioonipaketi kokkuleppimist Euroopa Liidu tasandil või näiteks Rootsi NATO liikmeks võtmist. Samuti on Fidesz kujunenud oluliseks rahvusvaheliseks eeskujuks paljudele paremradikaalsetele erakondadele ja poliitikutele nii Euroopas kui kaugemalgi.

Suur osa Euroopast rõõmustab. Taavet alistas Koljati, demokraatia kui valitsemisvorm, mis võimaldab rahva enamuse toetuse kaotanud poliitikud välja vahetada, tõestas end taas. Kui see oleks mängufilm, siis jookseksid siinkohal lõputiitrid. Ent poliitikas pole ükski valimisõhtu viimane vaatus.

Mis saab Ungaris edasi? Kas Madjarimaa poliitika teeb siinkohal põhimõttelisema käiguvahetuse, millel on mõjud ka veel aastate taha või võime näha nelja aasta pärast Fideszit – kas Orbáni või kellegi teise juhtimisel – löögijõulisemana kui seni?

Meenutagem näiteks, kuidas Slovakkia autoritaarsete kalduvustega peaminister Robert Fico kaotas valimised 2020. aastal, ent naasis neli aastat hiljem tugeva mandaadiga. Või Ameerika Ühendriikide president Donald Trump, kes peale nelja-aastast Joe Bideni ametiaega naasis võimule otsustavamalt ja paremini ettevalmistatult kui varem. Poliitika on teadupärast pikk mäng, kus miski pole lõplik.

Péter Magyari juhitav Tisza partei võitis valimised suuresti tänu õigesti valitud kampaaniastrateegiale ning aastate jooksul kuhjunud rahulolematusele. Juba on ka Fideszi poliitikud tunnistanud, et noorem valija oli jäänud nende kampaaniakommunikatsioonis tahaplaanile. Tisza tugevaim toetusbaas olid nooremad linnapiirkondades elavad meessoost valijad. Magyar tegi aga tugevat kampaaniat ka maapiirkondades ja just nendes regioonides, mida on pikalt peetud Fideszile kõige truumateks.

Valimiste keskseks küsimuseks ei kujunenud mitte sõda Ukrainas ega suhtumine Brüsselisse, millele rõhus Fidesz, vaid küsimus sellest, miks Fidesziga seotud eliit rikastub samal ajal, kui ülejäänud Ungari jääb jõukamast Euroopast maha. Ka ei veennud valijaid Fideszi põhiline kampaanialoosung "Kindel valik" (A biztos választás), millega ilmselt püüti viidata Tisza kui uue erakonna väiksemale kogemustepagasile.

Neli aastat on lühike aeg selleks, et tuua kaasa suuri põhimõttelisi muudatusi, mida Magyari juhitav Tisza lubas. Geopoliitiliselt heitlikud ajad ei loo suuri illusioone selles osas, et majanduslik järg nüüd kiirelt paranema hakkaks.

Oligarhidega kohtus käimine on kulukas ja pikk protsess, mis ei pruugi mingeid finantsilisi võite anda. Magyari üks eesmärke tuua koju külmutatud eurorahad on ehk realistlik, aga nende kasutusse suunamine nii, et ka Ungari elanik selle positiivset mõju tunneb, ei pruugi selle perioodi jooksul realiseeruda.

Tõenäoliselt kasvavad pinged ka n-ö Fideszi-vastases koalitsioonis. Paljus seostatakse Tisza edu sellega, et erinevalt näiteks nelja aasta tagustest valimistest, oli opositsioon ühtsem ning koondus Magyari taha. Küsitav on aga, kaua näiteks Ungari vasakpoolsemad või rohelised erakonnad on valmis oma kriitikaküünalt vaka all hoidma. Kuigi sellist sisemist lõhestatust, nagu oli Slovakkiat aastatel 2020–2023 juhtinud koalitsioonis, Magyari valitsusest oodata pole, on Tiszale oodata kriitikat nii konservatiivsemalt kui ka liberaalsemalt suunalt.

Samuti ei maksa luua illusioone, et Fideszi aastakümnete jooksul üles ehitatud patronaaživõrgustiku lammutamine jätab puutumata nii-öelda tavaelanikud ehk avaliku võimu asutuste töötajad, ettevõtted, mis sõltuvad riigitellimustest, ja nende töötajad. Ka düsfunktsionaalse süsteemi lammutamine mõjutab paljusid negatiivselt ning kui tuleb valida süsteemitasandi ideaalide ning töökoha säilimise vahel, valivad ilmselt paljud pigem selle viimase. Fideszi erakonna ajalugu näitab, et nad on olnud väga edukad rohujuuretasandi rahulolematuse kanaliseerijad.

Niisiis on teemasid, millega seoses Fideszil on opositsioonist võimalik Magyari valitsust kritiseerida, rohkem kui küllaga. Ning opositsioonist on seda ka lihtsam teha. Lisaks on opositsiooni jäämine hetk, mil ilmneb, millised erakonnasisesed ja muud eliidialliansid säilivad ning selle pealt on võimalik naasta tugevamana. Esimesi märke näeme ilmselt juba juunis, kui toimub Fideszi erakonna kongress.

Orbáni kaotus võib osutuda ajalooliseks pöördepunktiks, aga sama hästi võib see olla vaid pausiks loos, mille järgmine peatükk alles kirjutatakse.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.