Hellami sõnul tingis pühapäeval valimistele järgnenud eufooria vabanemise tunne, sest võitis Péter Magyar (Tisza) ja mitte 16 aastat peaministrina ametis olnud Viktor Orbán (Fidesz).

Kuigi Magyar on pärit samast süsteemist, mille Viktor Orbán lõi, usub Hellam, et inimesed muutuvad ning Magyari näol on olnud tegu Orbáni partei suure kriitikuga.

"Fidesz teda - eriti viimastel aastatel, kui ta seal oli - ei soosinud. Ta on väga sõnakas, kriitiline ja esitab küsimusi, mistõttu tundus ta ühel hetkel Fideszile ebamugav," ütles Hellam.

Hellami sõnul pidi Magyar valimiskampaania ajal rinda pistma mitmete takistustega, seistes näiteks silmitsi Orbáni propagandamasina laimuga.

"See oli ebainimlik. Kasutati kõige alatumaid võtteid perekonna vastu ja levitati lausvalet. Näiteks ühel hetkel teatas Orbánile allunud riiklik meedia, et kui Tisza saab võimule ja Péter Magyar hakkab juhtima, siis hakatakse pensione vähendama. See on muidugi väga valus teema ja loodeti, et võidetakse suurt poolehoidu Orbánile, sest tema on ju teatavasti maksusoodustuste ja erinevate toetuste meister, aga tegelikult oli see lausvale," tõi Hellam näite.

Kuna opositsioonil pole olnud asja riigitelevisiooni viimased 16 aastat, pidi Magyar selgitustööks kasutama oma kanaleid. Hellami sõnul oli Orbánile juba 2010. aastast selge, et info tähendab võimu ja tema strateegia oli suunatud meediale, et saada see enda kontrolli alla, kasutades selleks oma loojalsete oligarhide võrgustikku, kes ostsid meedia ära.

"Peaministri kantseleist tulid igapäevaselt konkreetsed ettekirjutused, millest rääkida ja keda sihikule võtta ning millises valguses. Kui Magyar oli täna esimest korda riigitelevisioonis, kuhu teda kutsuti intervjuule, ütles ta mitmeid kordi, et me teame, kuidas te saite oma juhtnööre ja käske ülevalt poolt, millele saatejuht muidugi vaidles vastu, aga Magyar ütles, et neil on olemas tõendid, et teie valedevabrik ei kesta enam kaua," kirjeldas Hellam.

Mall Hellam, kes on hariduselt Ungari filoloog, oli aastatel 1994–2017 Ungari aukonsul Eestis. Ta loobus ametist üheksa aastat tagasi protestiks Ungari valitsuse sammude vastu.

"Kui Orbán 2010. aastal võimule tuli, ei olnud alguses väga hulle märke. Demokraatia õõnestamise sammud tulid aeglased ja järk-järgult, isegi tähelepandamatult. Mul tegelikult oli pikka aega tunne, et ma ei taha seda riiki esindada. Viimaseks tilgaks sai, kui ma vaatasin ülekannet Ungari parlamendi hääletuselt, kus oli arutlusel Kesk-Euroopa ülikooliga seonduvad seadused ja need seadused võeti vastu, mis tähendas, et seda, et Kesk-Euroopa ülikool ei saanud nendele seadustele toetudes enam Ungaris tegutseda," meenutas Hellam.

Küsimusele, kui palju jääb süsteem endiselt Orbáni paika pandud inimeste kontrolli alla, vastas Hellam, et Magyar on lubanud radikaalseid muudatusi.

"Konstitutsioonikohus, prokuratuur ja ülemkohus - nende juhid vahetatakse välja. Seda on Magyar ka konkreetselt ja mitmeid kordi öelnud. Ta on palunud lahkuda ka Ungari presidendil, sest ta pole kaitsnud põhiseadust nii nagu peab ja kes on üldse väga selgrootu inimene," ütles Hellam.

Tema sõnul ei pruugi riigi institutsioonide puhastamine olla nii keeruline kui ühiskondliku usalduse taastamine pärast aastatepikkust propagandat.

"Muidugi vastuseisud võivad tekkida institutsioonides, võivad tekkida vastupanu enklaavid, vastutöötamised ja see on risk loomulikult, aga parem võtta see risk, kui jätkata Orbáni nii-öelda stabiilsust," lausus Hellam.