Peaminister Robert Golobi liberaalne Vabadusliikumise partei (GS) ega ka parempoolne Sloveenia Demokraatlik Partei (SDS), mida juhib populistist endine peaminister Janez Jansa, ei saavutanud 90-kohalises parlamendis enamust, selgus pärast seda, kui peaaegu kõik hääled olid kokku loetud.

Kuna kumbki ei kogunud parlamendis enamuse saamiseks vajalikke 46 kohta, võivad otsustavaks saada väiksemad parteid, mis ületavad neljaprotsendise valimiskünnise.

Mõned analüütikud kartsid, et pärast pingelisi valimisi võib järgneda poliitiline ebastabiilsus. "Lõppkokkuvõttes näeme väga tõenäoliselt uut valitsust, mis ei ole stabiilne," ütles poliitika-analüütik Miha Kovac.

Esmaspäeva varahommikul peetud kõnes ütles Golob, et tema partei on valmis alustama koalitsiooniläbirääkimisi GS-i valimisprogrammi elluviimiseks, mis keskendub rahvatervise, hariduse ja majanduse parandamisele. "Kõigi nende meetmete jaoks vajame enamat kui vaid nõrka enamust," ütles Golob, lisades, et kutsub parlamendis aruteludele kõik demokraatlikud parteid.

Kui loetud oli 99,85 protsenti häältest, oli GS võitnud 29 kohta, edestades napilt SDS-i, mis sai 28 kohta. Koos väiksemate parteidega, kes neid tavaliselt toetanud on, saaks GS 40 parlamendiliiget, samas kui SDS-il oleks 43 kohta.

Jansa, kes kandideeris peaministriks neljandaks ametiajaks, ütles, et SDS ootab enne koalitsiooniläbirääkimiste alustamist lõpptulemusi, lootes, et tekib napp edumaa.

Jansa, kes on USA presidendi Donald Trumpi austaja ja Ungari rahuvspopulistist peaministri Viktor Orbáni liitlane, süüdistas valimiskomisjoni ebaõiges häälte lugemises, öeldes, et tema jälgimismeeskond oli märganud lahknevust, mis jättis SDS-i ilma 50 000 häälest. Ta ei esitanud selle väite kohta tõendeid.

Alpi mäestiku lõunaküljel ja Aadria mere kirderannikul paiknev Euroopa Liidu liikmesmaa Sloveenia, kus elab umbes kaks miljonit inimest, saavutas iseseisvuse lagunevast Jugoslaaviast 1991. aastal. Konfliktide puudumine ja tugev tööstusbaas on aidanud riigil sellest ajast alates paremini hakkama saada kui paljudel teistel Balkani riikidel on õnnestunud.

2022. aastal võimule tulnud Golob ühtlustas Sloveenia välispoliitika Euroopa Liidu riikidega, samas kui Jansalt oodatakse riigi rahvusvahelise joondumise muutmist.

Golobi juhtimisel on riik ellu viinud Euroopa-meelset poliitikat, mis keskendub sotsiaalsetele reformidele, samas kui Jansa soovib kehtestada ettevõtetele maksusoodustusi ning kärpida vabaühenduste, sotsiaalhoolekande ja meedia rahastamist.