Algselt soovisid riigijuhid Brüsselis rääkida peamiselt Euroopa majandusest, kuid Iraani sõja mõju tõttu kogu maailma majandusele on ka see teema möödapääsmatu. Peale on jäämas vaade, et olukorda vajab rahustamist, mitte Euroopa sekkumist.

"Ma tahan, et me esitaks selge sõnumi, et me oleme valmis aitama, aga selleks, et see juhtuks, peab sõjategevus lõppema. Ma olen eriti tänulik USA presidendile, et ta eile õhtul saatis signaali, et ta on valmis sõdimise lõpetama," sõnas Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz.

Eurooplased on niigi mures, et kõrged energiahinnad on majandusele koormaks. Pärast Hormuzi väina sulgemist on see mure vaid süvenenud.

Erilise tähelepanu all on heitkogustega kauplemissüsteem ETS.

"On nii palju erinevaid ettepanekuid - ühtne turg, ühtne kapitaliturg, energiaühendused, tehnoloogia toetamine. Kõik need asjad võtavad väga kaua aega. Ainuke ettepanek, mis töötaks kohe ja mida me pakume, on energianõudlikule tööstusele teha ETS-ist erand," lausus Tšehhi peaminister Andrej Babiš.

Sarnast muret jagavad näiteks ka Itaalia, Poola ja Austria. ETS-i kaitsele on aga asunud riigid nagu Hispaania, Taani ja Rootsi. Suurriigid Prantsusmaa ja Saksamaa on kuskil vahepeal ja soovivad tagasihoidlikke muutusi.

"Ma arvan, et ETS ja eriti ETS1 on hea meede, sest see lubab meil teha ülemineku taastuvenergeetikale, aga hoida meie konkurentsivõimet. See ühildab konkurentsivõime ja kliima-eesmärgid. Me peame seda säilitama, aga praeguses olukorras peame otsima paindlikkust," sõnas Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

"Meie soov on see, et see süsteem oleks etteaimatav, sest algselt see idee oli ikkagi ju see, et see muudab majanduse puhtamaks, konkurentsivõimelisemaks, toob uusi tehnoloogiaid, aga nüüd see ühiku hind on kaunis volatiilne, mis paljudes riikides mõjutab tööstust päris palju," ütles Eesti peaminister Kristen Michal.

Energiaga seotud tüli on Ungariga. Peaminister Viktor Orban lubab takistada abi Ukrainale seniks kuni Ungarisse voolab taas läbi Ukraina Vene nafta.

Horvaatia sõnul on aga need tarned juba nende abiga asendatud, vahe on vaid hinnas.

"Nad ütlevad, et see on 30 protsenti odavam. Võib-olla annab see üsna kindla vastuse, milles probleem on," sõnas Horvaatia peaminister Andrej Plenkovic.