Sel nädalal ütles aastaid Eesti Energia kontsernis juhtivatel kohtadel töötanud ja praegu erasektoris tegutsev Andres Vainola, et sajaprotsendilise taastuvenergia eesmärk on utoopiline, suure koguse tuuleenergia turuletulek ei aita elektri hinda allapoole tuua ning Eesti vajab rohkem juhitavat tootmisvõimsust ja salvestust.

Sutt rääkis ERR-ile, et tema on majandusinimene ja vaatab numbreid, mis näitavad, et viimastel aastatel on Eesti importinud oma tarbitavast elektrist kolmandiku.

"Ise rohkem tootmiseks on meil vaja soodsaid toomisvõimsusi ja kõige kiirem ja odavam võimalus selle saavutamiseks olukorras, kus meil juba päikeseenergiat on piisavalt, on tuulepargid," sõnas minister.

Ta lisas, et selle kõrvale on vaja juhitavaid võimsusi, kuivõrd vanad põlevkivikatlad on vaja asendada uute ja töökindlate jaamadega, kuid selleks on esimesed gaasijaamad juba tellitud ning ettevalmistused järgmisteks hangeteks käivad.

Ka ei vasta Suti kinnitusel tõele väide, et kui ilm on tuuline, on ta seda ka naaberriikides ja elektri hind madal, nii et müüme seda väga odavalt, kui aga tuult on vähe, siis ostame elektrit kõrge hinnaga sisse.

Sutt märkis, et tuuleolud on tihti erinevad ning ka sellel hetkel, kui ta ERR-i küsimustele vastas, oli Põhja-Rootsi tuulikute võimsusest kasutuses üle 50 protsendi, samas kui Soomes oli see 20 protsenti ja Leedus alla 10 protsendi.

Vainola kriitika puudutas ka Eesti poliitikute tegematajätmisi, märkides, et põlevkivienergeetika on surnuks maksustatud ning Eesti pole kasutanud võimalust kaubelda endale Euroopa Liidult erisus, nagu seda on teinud Poola ja Saksamaa.

Vainola selgituse kohaselt ei pea selle erisuse tõttu neis riikides CO2 kvooti ostma tootja, vaid selle maksab tema eest kinni riik, samas kui tootja kaupleb turu vastu. Enefit teatas seepeale, et niisugusel väitel pole alust, Poola ja Saksamaa pole erisust saanud, kuigi on tõsi, et Poola maksab tööstusele toetust. 

Ka Sutt märkis, et selliseid erisusi, mida Vainola kirjeldab, ei ole Poolas ja Saksamaal olemas. Lisaks jätab pikaaegse energeetikavaldkonna esindaja väide energeetika- ja keskkonnaministri sõnul eksitava mulje, nagu oleks võimalik CO2 ühikuhinda riigi poolt kuidagi kinni maksta.

"Sellist võimalust aga ei ole, kuna see läheks riigiabi reeglitega vastuollu," lausus Sutt. "⁠Ainus erand, mis ETS-i (heitmekaubanduse süsteemi - toim) direktiivist tulenes, ei puudutanud elektrihinda ega selle kompenseerimist, vaid oli mõeldud elektrisüsteemi moderniseerimiseks, niinimetatud artikkel 10c, seega selle näitena kasutamine hinnalangetuse argumendina on sisuliselt vale."

Ministri sõnul oleks riik pidanud selle erandi kasutamiseks loobuma osast oma enampakkumisel müüdavatest CO2 ühikutest energiatootjate kasuks, kusjuures tootjatel tuli omakorda kvootide ostmiselt säästetud raha suunata puhtamasse tootmisse investeerimisse.

"Sellist erandit oli võimalik taotleda kuni 2019. aastani. Poola oli üks selle erandi taotlejatest," lisas Sutt.

Vainola käis välja ka idee kaaluda võimalust rajada ankrukindel merekaabel Rootsi tuumajaama, mis võiks tema hinnangul olla odavam kui Eestisse tuumareaktori ehitamine.

Sutt märkis, et välisühendused on olulised, ent pigem tõstaksid, mitte ei langetaks sõltuvust impordist.

"Nagu oleme korduvalt rõhutanud, on meil vaja senisest rohkem arendada kohalikke võimsusi, mitte jääda lootma väliühendustele. Nii energiajulgeoleku kui majanduse vaatest," sõnas ta.

Selle kohta, millal võiks ETS-i reformiplaan, juhul kui Euroopa riigid selles konsensusele jõuavad, ellu rakenduda, ütles Sutt, et hiljemalt selle aasta juuliks tuleb Euroopa Komisjonil esitada heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamise tulemused, et süsiniku hind ei oleks nii volatiilne ja selle mõju elektrihindadele oleks väiksem.