Nädala alguses Pariisi lähedal toimunud tuumatippkohtumisel nimetas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen mõne EL-i riigi loobumist tuumaenergiast strateegiliseks veaks.

Von der Leyeni sõnul on tuumaenergia usaldusväärne ja taskukohane madala heitkogusega elektriallikas. Ta teatas ka uuest EL-i rahalisest abist tuumaelektrijaamadele.

Tema sõnad tekitasid vastukaja Saksamaal, mis lülitas oma viimase tuumareaktori välja 2023. aastal, kirjutab Deutsche Welle. 

Riigis töötanud 37 tuumareaktorit andsid alates 1961. aastast kuni 30 protsenti Saksamaa elektritoodangust. Saksamaa alustas tuumaenergiast loobumist 15 aastat tagasi pärast 11. märtsil 2011 Jaapanis toimunud Fukushima katastroofi. Viimane Saksamaa tuumajaam suleti 2023. aastal. 

Sellest ajast saadik on Saksamaal korduvalt vaieldud, kas tuumaenergia juurde naasmine oleks mõistlik. Arutelusid on õhutanud taastuvenergia tootmise kõikumine ning nafta ja gaasi impordi häired rahvusvaheliste kriiside ajal, nagu sõda Ukrainas või USA ja Iisraeli sõda Iraaniga.

Teisipäeval ütles kantsler Friedrich Merz (CDU), et varasemad föderaalvalitsused on tuumaenergiast loobumise otsustanud ja seda otsust tagasi pöörata ei ole võimalik. 

"Ma kahetsen seda, kuid asjad on nii, nagu nad on, ja me keskendume nüüd olemasolevale energiapoliitikale," lausus Merz.

Kuigi CDU ja selle Baieri sõsarpartei CSU toetavad tuumaenergiat, oleks otsuse muutmiseks vaja Bundestagis enamust. Selleks oleks aga vaja parempopulistliku partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) hääli, kuid Merz on välistanud nendega igasuguse koostöö.

SPD lükkab uued tuumajaamad tagasi

CDU koalitsioonipartner sotsiaaldemokraadid (SPD) on von der Leyeni ettepaneku tagasi lükanud. 

Keskkonnaminister Carsten Schneider (SPD) märkis, et tuumaenergia on maksumaksjatele juba niigi miljardeid maksma läinud. "Kui riskantne tehnoloogia vajab pärast kolmveerand sajandit ikka veel riiklikku toetust, kuigi paremad alternatiivid on ammu olemas, tuleb sellest teha järeldused," ütles Schneider.

Schneider lükkas tagasi ka soovituse keskenduda väikestele moodulreaktoritele (SMR).

"Nende väikeste tuumajaamadega on tegeletud aastakümneid, kuid läbimurret pole toimunud ja endiselt püütakse nendele toetusi välja võidelda," lisas Schneider. 

Ka Saksamaa suurima energiakontserni RWE tegevjuht Markus Krebber lükkas väikeste reaktorite idee hiljuti tagasi. 

"Praeguses olukorras ei ole investeering SMR-idesse eraettevõtte jaoks teostatav," ütles Krebber uudisteportaalile Politico. Tema sõnul ei suuda ükski tarnija maailmas garanteerida ehitustähtaegu fikseeritud ja kokkulepitud kuludega, mistõttu ettevõtted väikseid reaktoreid ei rahasta.

Tuumavaldkonna ekspert Rainer Klute ütles aga telekanalile Welt TV, et tuumaenergiast loobumine ei ole pöördumatu.

"Meil on tuumaelektrijaamad, mida parajasti demonteeritakse. See protsess ei ole pöördumatu. Muidugi on tehtud palju kahju, kuid tehniliselt on võimalik see tagasi pöörata ja tuua võrku tagasi tuumajaamad, mis on uute reaktorite ehitamisest märgatavalt odavamad," sõnas Klute.

Paljud EL-i riigid kaaluvad tuumaenergia laiendamist

Prantsusmaal on töös 57 reaktorit ja riik on moodustanud 15-liikmelise EL-i riikide rühma (kuhu kuuluvad ka Rootsi ja Itaalia), mis seisab uute tuumajaamade rajamise eest.

Saksamaal andis tõuke tuumaenergia ümberhindamiseks 1986. aasta Tšornobõli katastroof. 1980. aastal Lääne-Saksamaal asutatud roheliste partei võitles häälekalt tuumaenergia vastu. Pärast valitsusse pääsemist koos SPD-ga õnnestus neil 2000. aastal saavutada kokkulepe tuumaenergiast järkjärguliseks väljumiseks.

See otsus tühistati, kui võimule naasid konservatiivid koalitsioonis liberaalsete vabademokraatidega (FDP), kes otsustasid 2010. aastal pikendada Saksa reaktorite tööiga. Kuid pärast maavärinat ja tsunamit toimus 2011. aastal Jaapani Fukushima tuumajaamas ränk avarii. Kantsler Angela Merkel juhtis isiklikult naasmist tuumaenergiast loobumise strateegia juurde ja see otsus kehtib tänaseni.