Alates märtsi algusest on Saksamaa valitsuse toetus langenud üheksa protsendipunkti võrra. See viitab sellele, et suur osa sakslastest ei ole Merzi juhitud võimuliiduga rahul. Saksamaa praeguse valitsuse moodustavad konservatiivne kristlik-demokraatlik liit (CDU) ja sotsiaaldemokraatlik partei (SPD). 

Individuaalses plaanis läheb Merzil veidi paremini, vaid 21 protsenti valijatest on tema tööga rahul. Tema eelkäija Olaf Scholzi (SPD) madalaim toetus oli 20 protsenti.

Madal toetus peegeldab sakslaste üldist rahulolematust ning võimuliidu sisepingeid.

Merz ise soovib karmistada Saksamaa rändepoliitikat, mis tekitab koalitsioonis teravaid erimeelsusi. Saksamaa majandusel läheb kehvasti ning valitsus ei ole suutnud sellele uut hoogu anda. Tööpuudus on 6,6 protsenti, mis on viimase kümne aasta kõrgeim näitaja. 

Rahulolematuse poliitilised tagajärjed annavad juba end tunda. CDU kaotas märtsi alguses Baden-Württembergi liidumaa valimised, SPD kogus vaid 5,5 protsenti häältest. Reinimaa-Pfalzi liidumaa valimistel jäi aga SPD teisele kohale, partei oli piirkonda juhtinud 35 aastat.

Saksamaa parempopulistlik erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD) lõikab nüüd kasu riigis valitsevast majanduslikust ebakindlusest ning kasvatab toetajaskonda ka Lääne-Saksamaa liidumaades.