"President Karise taaskordne väljaütlemine, et Eesti ja Euroopa peavad olema valmis Venemaaga dialoogi pidama, teeb nõutuks. Minul ja väga paljudel eestlastel puudub arusaam, mis on presidendi agenda, laiem plaan," kirjutas Läänemets sotsiaalmeedias.

Läänemetsa sõnul erinevad Karise väljaütlemised tugevalt nii Eesti kui ka Euroopa senisest välis- ja julgeolekupoliitikast. Ta lisas, et parlament ja Eesti rahvas vajab presidendilt vastuseid ning laiemat selgitust.

Läänemets rõhutas, et Eesti ja Euroopa välispoliitiline sõnum Venemaale on, et seni kuni jätkub kallaletung Ukrainale ning agressiivne jõu kasutamine teiste Euroopa riikide vastu, majanduslik ja diplomaatiline surve Venemaa suunal jätkub. "Ei mingeid järeleandmisi, dialooge, majanduskoostööd," sõnas ta.

"Venemaa on algusest peale lootnud, et lõpuks lääs väsib ja murdub. Euroopa teab seda, hoiame ühtsust ja pingutame, et murduks Venemaa. Karise sõnum läbirääkimisteks valmistumisest töötab meie pingutuste vastu. Venemaa loeb siit lääne ühtsuse murdumise märke ning teeb järelduse, et sõjaliselt on võimalik oma tahtmisi lõpuks saada," ütles Läänemets.

"Ma ei mõista president Karise loogikat, kuhu me peaksime selliselt välja jõudma. Majandusliku ja sõjalise survestamise alternatiivid on sõda Venemaaga või Ukraina ja lõpuks enda heitmine Venemaa rüppe," lisas Läänemets.

Läänemets rääkis, et täna puudub valitsuses inimene, kes oleks välispoliitikas autoriteet. "President on oluliselt populaarsem kui valitsus, teda kuulatakse rohkem. Eesti rahva hoiakute kujundamine sellisel viisil ei ole lubatav," sõnas Läänemets.

"Kui välja arvata Keskerakond, kus kindlasti tervitatakse igat algatust Putiniga dialoogi pidada, siis minu teada ei mõisteta presidendi laiemat loogikat ei välisministeeriumis ega parlamendi erakondades. Samas, need kaks viimast vastutavad Eesti välispoliitika kujundamise eest," lausus Läänemets.

"Kui Alar Karise teiseks ametiajaks tagasivalimine muutub küsimuseks, kas dialoog Putiniga või Venemaa survestamine, ei ole raske arvata, milline riigikogu või valijameestekogu otsus saab olema," ütles Läänemets.

Paet: Karise üleskutse ei võta arvesse 20. sajandi karmi kogemust

Endine välisminister ja Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet (RE) kritiseeris samuti Karise väljaütlemist.

"Lisan siia siiski ajaloolise paralleeli. Kuidas kujutaksid Euroopa riikide, sealhulgas Eesti praegused poliitilised juhid ette olukorda, kus Teise maailmasõja natsi-Saksamaa küll kaotas, kuid Hitleri režiim oleks siiski alles jäänud ja jätkanud hoolimata korraldatud õudustest Saksamaa juhtimist? Kas ka sel juhul pidanuksid sõjas tohutult kannatanud Euroopa riikide juhid "ühiselt valmistuma natsi-Saksamaaga taas dialoogi pidama"?" küsis Paet.

"Mis on see suur erinevus praegusel Vene režiimil ja selle juhtidel, et pidevalt käib jutt mingist dialoogi pidamisest ja suhetest nendega, kui Ukraina-vastane sõda mingil moel lõppeb? Nagu oleksid juba meelest läinud kõik need viimastel aastatel Vene režiimi poolt Ukrainas sooritatud kuriteod? Alates massimõrvadest Butšas ja paljudes teistes Ukraina linnades, laste küüditamistest Venemaale, inimeste igapäevasest tapmisest, kultuuriväärtuste ja kõikvõimaliku taristu pidevast hävitamisest jne jne. Meenutan, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus on algatanud Vene režiimi juhtide suhtes uurimised ja näiteks režiimi juht Putin tuleb ICC riikidel vahistada," rääkis Paet.

Lisaks on Paeti sõnul Venemaa pidamas hübriidsõda kogu Euroopa vastu. "Vene-Soome piir on näiteks hübriidrünnakute tõttu juba kaks aastat täiesti suletud. Kogu selle taustal rääkimine ühisest valmistumisest Vene režiimiga dialoogi pidamiseks ei võta sugugi arvesse Euroopa ja Eesti 20. sajandi karmi kogemust. Aga tuleks võtta. Ja eeskuju on olemas. See on lääneriikide suhtumine natsi-Saksa režiimi pärast sõja lõppu," lausus Paet.

President Alar Karis rääkis Helsingin Sanomatele, et Euroopa peaks valmistuma Ukraina sõja lõppedes suhtlemiseks Venemaaga.

"Kas oleme valmis, kui sõda lõpeb täna või homme? Kuidas peame reageerima? Mida peame tegema? Mida peab tegema Venemaa? Ettevalmistused peaksid juba käima," rääkis Karis.