"Täna on Kristen Michal paraku talle omase mängurlusega vähendanud usaldust ja soovi suurepärastel inimestel isegi kaaluda väga väärikat ametit. Riina Kionka nimest räägime sellepärast, et see on olnud Reformierakonna soov. Teda avalikult välja käia ning kui sotsiaaldemokraadid seda ei teinud, siis sosistati ajakirjanikele. Mina eilses intervjuus sain vaid toimunut kinnitada," kirjutas Läänemets sotsiaalmeedias.

Ta viitas Delfi intervjuule, kus Riina Kionka nime käis esimesena oma küsimuses välja hoopis ajakirjanik Herman Kelomees. Vastates seejärel ajakirjaniku küsimusele väitis Läänemets intervjuus, et Reformierakond on palunud sotsiaaldemokraatidel esitada Riina Kionka presidendikandidaadiks.

Reformierakond eesotsas Kristen Michaliga lükkas esmaspäeval kõik sotside esimehe väited tagasi. Neid häirisid ka Läänemetsa sõnad, et ta "isiklikult pole üldse kursis, kes see inimene on". Tõsi, Läänemets ütles ka intervjuus, et teab, et Riina Kionka on tubli diplomaat, mis võis viidata sellele, et eelnev kommentaar käis selle kohta, et ta ei tunne Kionkat isiklikult. 

Teisipäeval tehtud avalduses ütles Läänemets, et Reformierakonna peasekretäri Kristo Enn Vaga sõnumid tõestavad, et Reformierakond ja peaminister ei rääkinud päev varem tõtt. 

"Ei päästa peaministrit ka uus vale, kus proovitakse öelda, et sotsiaaldemokraadid nõudsid jaanuaris Marina Kaljurannale toetust. Esiteks olen kõigile parlamendi esimeestele ja avalikkusele öelnud, et minu hinnangul tänane koalitsioon kaotab suve lõpuks oma enamuse ja kokkuleppeid enne suve teha ei saa. Teiseks, miks Vaga pakkus avaliku diskussiooni muutmiseks ühe nimena Marina Kaljuranda, kui Kaljurand olevat juba meie nõudmine? Ei klapi see jutt."

Reformierakonnal kui peaministriparteil ning suurimal fraktsioonil riigikogus on Läänemetsa sõnul vastutus, mida ei saa kõrvale lükata ja loota, et küll teised teevad.

"Kui on olnud soovi esitada ka teisi kandidaate Alar Karise kõrvale, tulebki seda teha. Avalikult ja selgelt. Kandidaatide pakkumine, avalik arutelu ja omavahelised vestlused on teretulnud, kuid mitte sellisel viisil. Soovitan peaministril tungivalt hoiduda pidevatest intriigidest. Nägime seda eelmisel suvel Tallinnas ja nägime ka selle tulemust. Ka toona ei teadnud Reformierakonna esimees mitte midagi millestki. Tänaseks on seegi vale ümber lükatud," viitas ta Pärtel Peeter Pere sõnadele, miks ta Reformierakonnast lahkus.

"Olen soovinud seista oma tegude eest ja vastutada oma vigade eest. Minu suurim viga oli minna kaasa Kristen Michali plaanidega. Mulle on arusaamatu Michali otsustamatuse ja mikromanageerimise kooslus. Mina sellisesse riigi ega meeskonna juhtimisse ei usu," kirjutas Pere.

Läänemets avaldas lootust, et Reformierakonna avang ei vajutanud pitserit presidendivalimiste ülejäänud perioodile.

"Niisamuti loodan, et Reformierakond ometi kord õpib ja lõpetab teiste süüdistamise enda pidevates vigades! Ühtlasi vabandan Riina Kionka ja president Alar Karise ees, kes on täiesti teenimatult nendesse intriigidesse sattunud," kirjutas Lauri Läänemets.

Reformierakonna esimees Kristen Michal saab oma vaadet toimunu osas lähemalt avada teisipäeva õhtul ETV "Esimeses stuudios".

Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna terav sõnumivahetus viimastel päevadel kahandab üha enam võimalust, et presidendi võiks ära valida riigikogus. Riigikogus presidendi valimiseks on vaja vähemalt 68 häält ehk Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioon vajab tuge nii riigikogu nn aknaalustelt kui ka sotsiaaldemokraatidelt. Sõnades ametisoleva presidendi Alar Karise jätkamist toetava Isamaa võimalused on suuremad valijameeste kogus. Karist on lubanud toetada ka Keskerakond.

Riigikogu vanematekogu viimasel koosolekul pandi paika ka presidendivalimiste kuupäevad. Võimalikud kolm vooru riigikogus toimuvad 2. ja 3. septembril. Kui presidenti ei suudeta riigikogus ära valida, toimub valijameeste kogu Estonia kontserdisaalis 26. septembril.

Kui presidendi valimine peaks minema valijameeste kogusse, kuuluks kehtiva seadusega sinna 107 volikogude esindajat ja 101 riigikogu liiget. Ehk kokku oleks valimiskogus 208 liiget.