Karise sõnul peaksid Euroopa riigid ühiselt valmistuma Venemaaga taas dialoogi pidama.

"Kas oleme valmis, kui sõda lõpeb täna või homme? Kuidas peame reageerima? Mida peame tegema? Mida peab tegema Venemaa? Ettevalmistused peaksid juba käima," rääkis Karis.

HS märgib, et kui tavapäraselt hoiatavad Eesti riigijuhid Venemaa laienemispüüdluste ja sõja võimaliku laienemise kohta, siis Karis kutsub üles valmistuma ka sõja lõppemiseks.

Karis rõhutas, et sõda võib lõppeda homme või ka mitme aasta pärast, kuid igal juhul tuleb selleks valmis olla.

Karis saabub esmaspäeva õhtul koos abikaasa Sirje Karisega Helsingisse riigivisiidile. Koos nendega reisib 90-liikmeline delegatsioon, kuhu kuuluvad kultuuri- ja äriesindajad, kaitseväe juhataja kindral Andrus Merilo ning kaitseminister Hanno Pevkur.

Karise intervjuu Soome meediaga algas kartustest, et Venemaa-Ukraina sõda võib laieneda ning väidetest, et järgmisena on sihikul Baltimaad.

Soome leht märgib, et kujutelm Eestist kui järgmisest sihtmärgist on mõjutanud välisinvestoreid. Hiljuti jäi ära ka Tallinnasse planeeritud tüdrukute jalgpalliturniir, kuna välismeeskonnad hakkasid sõjahirmu tõttu oma osalemist tühistama.

Karise hinnangul toidavad jutte Eestist kui järgmisest sihtmärgist need, kes soovivad riiki kahjustada. Samuti peegeldavad inimesed Eesti pealt omaenese ebakindlust. "Võib-olla kardavad nad ise potentsiaalsed sihtmärgid olla," arutles president.

Kahtlasi droone on märgatud ka Saksamaal ja Taanis, kuid kaugemal elavad inimesed ei mõista Venemaad ning tunnevad hirmu tundmatu ees, selgitas Karis. "Meile ei ole see tundmatu," rõhutas ta.

Noorena Tartus Miina Härma gümnaasiumis õppis Karis ka Suurbritannia ja USA armeede toimimist. Ta selgitas, et see õpetus ei mõjunud ajupesuna, vaid tekitas vastureaktsiooni. "Me varjasime seda oskuslikult, nagu soomlased varjasid oma arusaama Nõukogude Liidust näilise sõpruse taha."

Eesti panustab tänavu riigikaitsesse üle kahe miljardi euro, mis moodustab enam kui viis protsenti riigi sisemajanduse koguproduktist (SKP). HS-i küsimusele, kas see näitab kõrgendatud ohutunnet, vastas Karis eitavalt.

Enne teist maailmasõda panustas Eesti riigikaitsesse üle 20 protsendi SKP-st, kuid siis ei olnud riigil liitlasi, meenutas president ja kinnitas oma usku NATO-sse.

Viis aastat tagasi küsis Karis, miks Soome NATO-ga ei liitu. Otsustajad vastasid toona, et rahvas ei soovi seda. "Viis kuud hiljem ei olnud rahvas enam vastu. Kõik pöördus 180 kraadi," sõnas ta.

Soome leht meenutas, et Karis sattus Eestis sisepoliitilise tormi keskmesse pärast seda, kui ta hakkas rääkima vajadusest valmistuda dialoogiks Venemaaga. Eesti välispoliitilise liini kohaselt agressorriigiga aga läbi ei räägita.

"Agressor tuleb peatada ja seejärel tuleb suhted üle vaadata. Venemaa peab muutuma, et temaga saaks suhelda," selgitas Karis.

Karis tõi näiteks külma sõja aegse Soome, kus oli võimalik samaaegselt nii sõjaliseks kaitseks valmistuda kui ka dialoogi pidada. Seda mudelit ta siiski üks ühele üle ei võtaks.

Karis kuulub nende Euroopa riigijuhtide hulka, kelle hinnangul peaks EL nimetama Venemaa erisaadiku, kes teeks juba praegu ettevalmistusi sõjajärgseks ajaks. Eesmärk oleks vältida olukorda, kus suurriigid lepivad asjades kokku üle väiksemate peade.

"Oleme panustanud Ukrainasse ühiselt, sealhulgas Eesti ja Soome. See tähendab, et meil peab olema võimalus sõna sekka öelda. See on võimalik aga ainult siis, kui me osaleme aruteludes," lausus Karis.