"Lahtisem küsimus on, kes seda teeb ja mis mandaadiga. Minu lähtepunkt on, et me peame seda tegema kollektiivselt, volitustega. Teisisõnu, keegi ei tohi Euroopas soleerida. Me oleme minevikus selliseid soolosid näinud ja enamasti need ei toiminud," sõnas Soome president Alexander Stubb.

"Muidugi peab Venemaa muutuma. Nagu juba mainis mu sõber Alex, siis asjad ei ole, nagu nad varem olid, kuid meil on naaber nimega Venemaa. Ava kaart või gloobus, Venemaa jääb meie kõrvale. Me ei koli ära, ilmselt ei tee seda ka Venemaa. Seega me peame leidma viisi, kuidas naabriga asju ajada," ütles Eesti president Alar Karis.

Enamus riigikogus esindatud erakondade esindajaid ei ole nõus president Alar Karise seisukohtadega, mida ta on Soomes väljendanud ning mis puudutavad Venemaad ning sõda Ukrainas.

Ylele antud intervjuus ütles president Karis näiteks ka seda, et Euroopa tegi 2022. aasta kevadel vea ning lasi käest võimaluse rahuläbirääkimisi alustada. Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) sõnul lähevad presidendi seisukohad vastuollu Eesti välispoliitikaga.

"Alar Karise soov Venemaaga dialoogi pidada on see, mis läheb kogu Euroopa ja Eesti välispoliitikaga vastuollu ja annaks pigem võimaluse Putinil oma võimalusi, nõudmisi ja ultimaatumeid esitada. Ka see, et kuidagimoodi oleks pidanud peale 2022. aasta veebruari tegema mingi vaherahu, siis ma tuletan meelde ka Alar Karisele, et toona Putin esitas ultimaatumi, mis puudutasid Ukraina suveräänsust ja territooriumi ja puudutasid ka meie enda vabadust ja julgeolekugarantiisid NATO võtmes," lausus Tsahkna.

"Kui konkreetselt nüüd, kas 2022. aasta kevadel Euroopa oleks kuidagi olnud võimeline saavutama sõjategevuse peatumist, siis ma ei jaga seda seisukohta. Me mäletame tegelikult, et kahepoolsed läbirääkimised ju käisid Ukraina ja Venemaa vahel. Aga nad katkesid seoses sellega, et Ukraina sai tagasi territooriumi ka Butšaga. Siin on tegelikkuses ikkagi kese agressoris, kes siiani ei ole kavatsust näidanud sõjalistest ja strateegilistest eesmärkidest loobuda," sõnas Isamaa esimees Urmas Reinsalu.

"Siiamaani on Eesti keskendunud ja soovinud, et Euroopa keskendub sellele, kuidas Venemaa oma agressioonisõja Ukrainas lõpetaks ja et ka ohtu tulevikus Baltikumis ei ole. Nüüd hakata rääkima sellest, et - ja tõstatada debatt, et kuidas, millal, mis hetkel ja millise sisuga dialoogi me Venemaaga võiks pidada või suhtlust pidada - see viib fookuse teise kohta," ütles SDE esimees Lauri Läänemets.