Oluline Venemaa-Ukraina sõjas reedel, 3. aprillil kell 18.28:

- Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga;

- Venemaa kaotas Krimmis hävitaja Su-30;

- Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki;

- Ukraina ründas sõjatehast Leningradi oblastis;

- Venemaa jätkas Ukraina linnade tulistamist;

- Atlantic Council: Euroopal oleks ressursse Venemaa ohjeldamiseks;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1230 sõdurit.

Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga

Vähemalt kuus inimest sai surma Venemaa ulatuslikus droonirünnakus Ukrainale. Ukraina välisministri Andri Sõbihha sõnul ründas Venemaa vähemalt 500 drooniga Ukrainat.

Õhurünnakute tõttu esines mitmel pool riigis ka elektrikatkestusi, teatas energiaettevõte Ukrenergo.

Ukraina on korduvalt teinud Venemaale ettepaneku kehtestada ülestõusmispühade ajaks relvarahu, kuid kokkulepet ei ole saavutatud.

President Volodõmõr Zelenski sõnul on USA rahuläbirääkijad taas Kiievisse kutsutud, et kolmepoolsed kõnelused võiksid jälle alata. Zelenski loodab, et USA delegatsioonil õnnestub Kiievisse tulla Iraani sõjast hoolimata.

Venemaa kaotas Krimmis hävitaja Su-30

Vene relvajõud jäid reedel ilma veel ühest sõjalennukist, kui okupeeritud Krimmis kukkus treeninglennu ajal alla mitmeotstarbeline hävitaja Su-30.

"Täna, umbes kell 11.00 Moskva aja järgi, kukkus Krimmi Vabariigis plaanipärase treeninglennu ajal alla Su-30. Lennuk lendas ilma laskemoonata. Meeskond katapulteerus ning maapealne otsingu- ja päästemeeskond evakueeris nad. Pilootide elule ohtu ei ole," teatas Vene kaitseministeerium reedel.

Venemaa on viimastel päevadel ilma jäänud mitmest lennukist.

Reedel teatas Ukraina, et tema korraldatud droonirünnakus ööl vastu neljapäeva purustati Krimmi poolsaarel asuval Vene sõjalennuväljal patrulllennuk An-72P ja muud sõjatehnikat.

Kaks päeva tagasi kukkus Krimmis alla Vene transpordilennuk An-26, mille tagajärjel hukkus 29 pardal olnud inimest, sealhulgas Vene Põhjalaevastiku segalennuväekorpuse ülem, kindralleitnant Aleksandr Otroštšenko.

Sel nädalal teatasid Vene kanalid ka, et Venemaal kukkus alla Su-34, mille meeskond hukkus.

The Russian air force has another "accident". As the Russian Ministry of Defense reported a Russian Su-30 jet crashed today in Russian-occupied Crimea, Ukraine.

This comes only two days after a Russian An-26 transport plane crashed not far away, killing 29 on board including… pic.twitter.com/Ys6lzPyAbZ

— (((Tendar))) (@Tendar) April 3, 2026

Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki

Ukraina väed ründasid ööl vastu neljapäeva okupeeritud Krimmi poolsaarel asuvat Vene sõjalennuvälja ning hävitasid seal ühe lennuki ja radarikompleksi. Alles teisipäeval kukkus Krimmis alla Vene transpordilennuk 29 inimesega, kelle seas oli ka Vene relvajõudude kindral.

 Ukraina drooniüksused tabasid sõjaväeluure abiga 2. aprilli öösel korraldatud rünnaku käigus okupeeritud Krimmi Kirovski lennuväljal mitmeid Venemaa sõjaväe sihtmärke, teatas Ukraina mehitamata süsteemide väejuhatus.

Rünnakus hävitati Vene patrulllennuk An-72P ja koht, mida kasutati ründe- ja luuredroonide Orion missioonideks ettevalmistamisel, seisis avalduses.

Ukraina sõjavägi teatas, et rajatis oli Orioni droonide baas ja lennueelse väljaõppe punkt ning kinnitas, et rünnakus hävitati neli sellist raskedrooni.

Ukraina väed hävitasid lennuväljal ka nõukogudeaegse mobiilse radarisüsteemi P-37 "Metš".

A joke featuring a Fire Point sight shaped like a heart, which shoots down an An-26 aircraft in flight, turned out to be prophetic. On the night of April 1-2, the Unmanned Systems Forces, together with the Main Intelligence Directorate, carried out a series of strikes using FP-2… pic.twitter.com/l3q8026mSu

— Denys Shtilierman (@DenShtilierman) April 2, 2026

Ukraina droonivägede ülem Robert "Magyar" Brody ütles rünnakust videot avaldades, et see viidi läbi Ukrainas toodetud FP-2 rünnakurelvadega, mis olid varustatud 60–100 kilogrammi kaaluva lõhkepeaga.

Vene väed on kogu täiemahulise agressioonisõja vältel kasutanud okupeeritud Krimmi peamise lennundus- ja droonikeskusena ning Ukraina väed on korduvalt sihikule võtnud poolsaare sõjalise infrastruktuuri.

Rünnak toimus paar päeva pärast seda, kui 31. märtsil okupeeritud Krimmis kukkus alla Vene transpordilennuk An-26, mille tagajärjel hukkus pardal olnud 29 sõjaväelast, teiste hulgas kindralleitnant Aleksandr Otroštšenko.

Ukraina ründas sõjatehast Leningradi oblastis

Ukraina ründas ööl vastu reedet Venemaal Leningradi oblastis asuvat sõjatehast.

Droonirünnak tabas väidetavalt Morozovi asula tööstustsooni, kus paikneb strateegilise tähtsusega lõhkeainetehas. Seda teavet kinnitas Leningradi oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko oma Telegrami kanalil. Kuberneri väitel tulistas Venemaa õhutõrje alla seitse drooni, nende rusud kukkusid Vsevoložski rajooni, kus puhkes kahju. Vsevoložski rajoonis asub ka Morozovi nimeline tehas.

Ametlike teadete kohaselt sai Morozovi asula tööstustsoonis kahjustada ühe hoone katus. Võimude väitel ei ole hoone kasutuses.

Rünnakus sai siiski kaks inimest said vigastada ja nad viidi lähedalasuvasse haiglasse.

Ukraina meedia andmeil võis droonirünnak olla suunatud olulisele sõjatehasele, kuna Morozovi asulas paikneb samanimeline riiklik ettevõte, mis kuulub Venemaa kaitsetööstuskompleksi. Tehas on spetsialiseerunud lõhkeainete tootmisele ja seal valmistatavaid komponente kasutatakse Vene sõjaväe laskemoonas, märkis RBK-Ukraina.

Venemaa jätkas Ukraina linnade tulistamist

Venemaa korraldas ka reedel tavapäraselt õhurünnakuid Ukraina linnadele.

Reede varahommikul tabasid Vene ründedroonid Sumõ kesklinna ja selle Kovpakovski rajooni. Kahjustada said mõned mitteeluhooned ja autod. Esialgsetel andmetel hukkunuid ega vigastatuid pole.

Harkivit ründas Venemaa ballistiliste rakettidega: linna Kiievi rajooni tabas neli raketti, kahjustada sai mitu korruselamut. Linnapea Ihor Terehhov teatas, et hoonete aknad purunesid ja majade gaasitorustik sai kahjustada. Esialgsetel andmetel ohvreid pole.

Venelased ründasid ka Sumõ oblasti Šostka asulat, mida tabasid liugpommid. Selles rünnakus sai üks inimene surma ja kolm viidi vigastustega haiglasse, sealhulgas oli üks 29-aastane naine raskes seisundis.

Vene väed oli ka terve neljapäeva korraldanud Ukraina suuruselt teise linna, Harkivi, pihta õhurünnakuid. Droonirünnakutes sai ühtedel andmetel vigastada vähemalt kaks inimest, kuid teistel andmetel võis vigastatuid olla ka vähemalt 20.

Harkivi linnapea Ihor Terehhov postitas Telegramis teateid rünnakutes kogu päeva jooksul ja hilisõhtuni, märkides rünnakuid neljas linnaosas. Terehhov ütles, et mõned rünnakud vallandasid tulekahjud ja õhtuses rünnakus sai vigastada kaks inimest, sealhulgas kaheksa-aastane tüdruk.

Atlantic Council: Euroopal oleks ressursse Venemaa ohjeldamiseks

Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse kestab juba viiendat aastat, kuid endiselt on kahtlusi Euroopa võimes Moskvat ohjeldada, tõi neljapäeval välja USA mõjukas mõttekoda Atlantic Council.

Selle hinnangul on Euroopal selleks ressursid olemas, kuid piisavalt tugevat vastust Venemaa agressioonile on seni takistanud sellised probleemid nagu poliitiline ebaühtsus ja kriitilisuse tunde puudumine.

"Arvud räägivad enda eest. Venemaa nominaalseks sisemajanduse koguproduktiks hinnatakse umbes 2,5 triljonit dollarit. Samal ajal on Euroopa Liidu, Ühendkuningriigi ja Norra kombineeritud sisemajanduse koguprodukt üle 20 triljoni dollari. Kollektiivselt on ka Euroopa kaitse-eelarved Venemaast märkimisväärselt suuremad, kuigi mõned uuringud viitavad sellele, et Moskva kasvavad sõjalised kulutused võivad nüüdseks ostujõu pariteedi arvestuses ületada Euroopa omasid," seisis ülevaates.

Ukraina on võtnud kasutusele meetmeid droonide tootmise drastiliseks suurendamiseks, tarneaegade lühendamiseks ja mitmes muus osas. Samal ajal on Euroopas märkimisväärne osa kaitseplaneerimisest keskendunud pikaajalistele eesmärkidele, ehkki suurtükimürskude tootmise laiendamiseks on asututud mitmeid olulisi samme, lisas analüüsi autor.

Pärast Donald Trumpi naasmist Valgesse Majja on muutumas üha selgemaks, et Ameerika Ühendriigid soovivad oma rolli Euroopa julgeoleku tagamisel revideerida. Laiemalt teadvustatakse, et Euroopa ei saa jääda nii sõltuvaks USA-st, nagu ta kunagi oli.

"Selle eesmärgi saavutamisel ei tohiks Euroopa piirduda vaid Venemaa sõjaaja relvatootmisele järele jõudmisega. Selle asemel peaks eesmärk olema Euroopa ressursside mobiliseerimine sellisel määral, mis tagab ülekaaluka paremuse. Asjakohane mõõdupuu pole pariteet Putini sõjamasinaga, vaid palju ambitsioonikam kaitsesektori üldise potentsiaali laiendamine, mis suudaks heidutada mis tahes tulevast Venemaa agressiooni," seisis artiklis.

Selles protsessis võib olulist rolli mängida ka Ukraina, märgib autor. Euroopa riigid peaksid nägema Kiievit partnerina, kellel on suur tootmisvõimsus ja operatiivkogemus. Mitmed riigid juba investeerivad Ukraina kaitsesektorisse või loovad ühisettevõtteid. Kiiev omalt poolt avab üle Euroopa kaitsesektori ekspordikeskusi ja tootmisrajatisi.

Autori hinnangul on Euroopa nüüd uues geopoliitilises reaalsuses. Täna kujundavad seda ekspansionistlik Venemaa ja Ameerika valitsus, mis pole enam valmis tagama Euroopa julgeolekut. Hoolimata asjaolust, et Euroopa pealinnad tunnistavad vajadust liikuda palju iseseisvama julgeolekustrateegia suunas, on reaalsed tegevused selles osas endiselt ebaühtlased.

"Euroopa peaks püüdma saavutada laiemat konsensust julgeolekuprioriteetide osas, mis võimaldab mandri kaitsetööstuse baasi kohest laiendamist, tarneahelate töökindlust ja tootmisliinide laiendamist," jätkus artikkel.

"Selle ümberkujundamise elluviimiseks on ressursid olemas. Küsimus on selles, kas Euroopa juhid suudavad tegutseda enne, kui võimaluste aken veelgi enam sulgub ning nad seisavad silmitsi veelgi tugevama ja jultunuma vastasega palju ebasoodsamas keskkonnas," järeldas Atlantic Council.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1230 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 301 260 (võrdlus eelmise päevaga +1230);

- tankid 11 833 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 24 340 (+6);

- suurtükisüsteemid 39 293 (+65);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1713 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1338 (+0);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 350 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 214 629 (+1236);

- tiibraketid 4491 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 86 950 (+177);

- eritehnika 4109 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.