Sõja 1479. päev: Ukraina hävitas Donbassis suure hulga Vene sõjatehnikat

Ukraina väed ründasid Vene relvajõudude laskemoonaladu okupeeritud Donetski oblastis ja korraldasid täiendava rünnaku vaenlase varustusele, mida nad üritasid rünnakupiirkonnast ära viia. Ukraina drooniväed teatasid ka edukatest rünnakutest Vene raketilaskeseadmetele Luhanski ja Zaporižžja oblasti okupeeritud aladel.
Oluline Venemaa-Ukraina sõjas reedel, 13. märtsil kell 20.47:
- Ukraina relvajõud hävitasid Donbassis suure hulga Vene sõjatehnikat;
- Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel;
- Sõrskõi hinnangul on sõda jõudnud uude etappi;
- Zelenski arutas Rumeenia peaministriga kaitseabi ja energiakoostööd;
- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 860 sõdurit.
Moskva kutsus Ukraina raketirünnaku tõttu välja Suurbritannia, Prantsuse saadikud
Venemaa välisministeerium teatas reedel, et kutsus välja Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa suursaadikud seoses Ukraina rünnakuga Brjanski linnale, milles kasutati Prantsuse-Briti päritolu rakette Storm Shadow.
Ministeeriumi teatel kutsuti saadikud välja, et esitada karm protest teisipäevase rünnaku vastu, mis ministeeriumi sõnul poleks olnud võimalik ilma Briti ja Prantsuse spetsialistide osaluseta.
Teisipäeval teatas Ukraina, et ründas Suurbritannia ja Prantsusmaa arendatud rakettidega Storm Shadow Brjanskis asuvat mikroelektroonikatehast, mis tootis nende sõnul osi Ukrainat ründavatele Vene rakettidele.
"Kui London ja Pariis on jätkuvalt Kiievi režiimi sõjakuritegude kaasosaline, kannavad need Euroopa pealinnad vastutust relvakonflikti laastavate tagajärgede ja pingete eskaleerumise eest," seisis välisministeeriumi avalduses.
"Vene pool nõudis, et Ühendkuningriik ja Prantsusmaa annaksid selge avaliku vastuse koos karmi ja ühemõttelise hukkamõistuga," lisati avalduses.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetas teisipäeval Brjanski rünnakut täiesti õigustatud vastuseks agressorile.
Detsembris teatas Ukraina, et kasutas Storm Shadow' rakette naftatöötlemistehase ründamiseks Rostovi oblastis. Nende sõnul varustas rajatis Venemaa relvajõude.
London: Kiievi liitlased peaksid hoidma Venemaad surve all
Suurbritannia valitsus teatas reedel, et Ukraina liitlased peaksid jätkama Moskvale surve avaldamist, samal ajal kui Ühendriigid lubasid ajutiselt leevendada Venemaa-vastaseid majandussanktsioone.
"Kõik partnerid peaksid säilitama surve Venemaale ja nende sõjakassale. Meie toetus Ukrainale nõrgestab Venemaa võimet pidada sõda üle maailma, nii sõjaliselt kui ka rahaliselt," ütles peaminister Keir Starmeri pressiesindaja.
Ametnikud: Vene rakett tappis Ida-Ukrainas bussis kolm inimest
Ida-Ukrainas sai reedel Venemaa rünnakus lahingute keskmes oleva Kupjanski linna lähedal surma kolm bussis viibinud inimest.
Venemaaga piirnev Harkivi oblast oli pärast Vene vägede sissetungi 2022. aasta veebruaris osaliselt okupeeritud, kuid Ukraina vabastas selle suures osas mõned kuud hiljem.
"Rünnaku tagajärjel hukkus kolm inimest: bussijuht ja kaks reisijat," teatasid kohalikud uurijad.
Buss viibis Nova Oleksandrivka küla lähedal, kui sai tabamuse Iskanderi raketiga, lisasid nad. Uurijad postitasid pilte punasest bussist, mille aknad olid puruks lennanud.
Ukraina relvajõud hävitasid Donbassis suure hulga Vene sõjatehnikat
Ukraina väed ründasid Vene relvajõudude laskemoonaladu okupeeritud Donetski oblastis ja korraldasid täiendava rünnaku vaenlase varustusele, mida nad üritasid rünnakupiirkonnast ära viia.
Uudistekanali RBK-Ukraina andmetel toimus esimene plahvatuste seeria Vene vägede laskemoonalaos Donetski oblastis Široka Balka küla lähedal 11. märtsil.
Pärast esimest rünnakut alustasid Vene väed sõjaväesõidukitel kiiret evakueerumist. Varustuse kolonnid hakkasid liikuma läände, püüdes rünnakupiirkonnast põgeneda. Aga umbes pool tundi pärast esialgseid plahvatusi tegid Ukraina väed järelrünnaku Manguši külla jõudnud varustusele. Küla asub esialgsest rünnakupaigast umbes kaheksa kilomeetrit läänes.
Ainult droonidega korraldatud rünnakus hävitati väidetavalt viis ühikut sõjatehnikat. Samuti on teateid tapetud ja haavatud Vene sõjaväelastest.
Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel
Ukraina mehitamata süsteemide väejuhatuse üksused hävitasid Vene raketisüsteemi S-300V ning tabasid Tor-raketisüsteemi ja kütuserongi Luhanski oblasti ajutiselt okupeeritud territooriumil.
"Luhanski oblastis hävitasid 414. üksiku mehitamata süsteemide brigaadi Magyari linnud piloodid vaenlase õhutõrje raketisüsteemi S-300V. Lisaks tabasid brigaadi operaatorid rongi, mis vedas kütust ja määrdeaineid ning varustas Vene vägesid," seisis Ukraina relvajõudude mehitamata süsteemide väejuhatuse teates.
413. mehitamata süsteemide rügemendi Reid operaatorid tabasid ka Vene õhutõrje raketisüsteemi Tor.
Operatsioonid viidi läbi koostöös Ukraina relvajõudude mehitamata süsteemide väejuhatuse äsjaloodud süvarünnakute koordinatsioonikeskusega.
Sama allika teatel hävitasid Ukraina droonivägede üksused okupeeritud Zaporižžja oblasti territooriumil Venemaa õhutõrjeraketisüsteemi Buk-M1 ja ründasid mitmeid teisi sõjalisi sihtmärke.
Sõrskõi hinnangul on sõda jõudnud uude etappi
Vene-Ukraina sõda on jõudnud uude etappi, mis väljendub Venemaa plaanis suurendada tänavu 1. aprilliks oma mehitamata süsteemide vägede isikkoosseisu 101 000 sõjaväelaseni, ütles neljapäeval Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi.
"Mehitamata süsteemide arendamise teemalisel kohtumisel kandis luure ette, et sel aastal kiirendavad venelased mehitamata õhusõidukite üksuste loomist. Sellega püütakse mõjutada lahingutegevuse käiku ja seda eriti just lõunas, kus vaenlane on initsiatiivi ja territooriumi kaotamas. Aprilliks plaanib Venemaa kasvatada oma mehitamata süsteemide vägede suurust 101 000 isikuni," rääkis Sõrskõi pärast mehitamata süsteemide arendamisele pühendatud nõupidamist.
Ülemjuhataja hinnangul on sõda jõudnud uude etappi.
"Niinimetatud tapmistsoonide laienemine on ründedroonide kasvava võimekuse tagajärg. Selles tehnoloogiapõhises sõjas võitmiseks peab Ukraina kiirendama tõhusate mehitamata süsteemide arendamist, nende hankimist kaitseväele ja lahinguväljal rakendamist," seletas kindral.
Sõrskõi lisas, et Ukraina arendab edukalt oma fiiberoptilise juhtimisega droonide seeriat. Viimase kuu jooksul tabasid Ukraina droonid umbes 4200 vaenlase droonioperaatorite positsiooni.
"Kokkuvõttes tabasid meie droonid veebruaris üle 105 200 vaenlase sihtmärgi. Veerandi sellest moodustas Ukraina relvajõudude mehitamata süsteemide väejuhatuse panus," märkis Sõrskõi.
Kindrali sõnul suudavad Ukraina kaitsejõud endiselt säilitada edumaad mitmerootoriliste FPV-droonide kasutamisel, kuigi Venemaa on juba saavutanud võimekuse toota üle 19 000 FPV-drooni päevas.
Lisaks rääkis Sõrskõi, et Ukraina relvajõudude üksuste koosseisus on loomisel droonipüüdjate rühmad vaenlase ründedroonide tõrjumiseks. Nende ülesandeks on hävitada FPV-droone, kvadrokoptereid ja teisi ründedroone ning parandada Ukraina vägede logistikat. Selleks kasutatakse droonivastaseid relvi, elektroonilise sõjapidamise süsteeme ja võrgupüsse.
Samuti rõhutas kindral maapealsete robotsüsteemide arendamise tähtsust. Ülemjuhataja andmetel tegid need süsteemid eelmisel kuul üle 2300 missiooni. Peamiselt lahendati logistilisi probleeme, kuid täideti ka inseneri- ja lahinguülesandeid.
Ukrinformi andmetel hävitasid Ukraina relvajõudude mehitamata süsteemide väed Zaporižžja oblastis asuva Huljaipole lähedal muu hulgas kaks kallihinnalist Venemaa luuredrooni Merlin-VR.
Zelenski arutas Rumeenia peaministriga kaitseabi ja energiakoostööd
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Rumeenia peaminister Ilie Bolojan arutasid neljapäevasel kohtumisel Bukarestis kaitseabi ja koostööd energiasektoris.
Ukraina riigipea rõhutas, et õhutõrje tugevdamine on Ukraina jaoks jätkuvalt prioriteet.
Samuti toonitas Zelenski Ukraina ja Rumeenia vahelise energiavõrgu arendamise tähtsust. Ühendused aitaks Ukrainat Venemaa pidevate energiataristu rünnakute põhjustatud elektrikatkestuste ajal ja ülejäägi korral võimaldaks tarnida elektrit Rumeeniasse.
Pooled pöörasid erilist tähelepanu ka Ukraina ja Rumeenia piiripunktide laiendamisele. Eelkõige arutati tööd valitsustevahelise kokkuleppe kallal, mis käsitleb ühiskontrolli Ukraina ja Rumeenia piiripunktides.
Zelenski tänas Rumeeniat sõjalise abi ja panuse eest algatusse PURL. Samuti avaldas president Bolojanile isiklikult tänu kohtumise ja Ukrainale osutatud toetuse eest.
Zelenski saabus neljapäeval Bukaresti, kus ta allkirjastas koos Rumeenia presidendi Nicușor Danstrateegilise partnerluse deklaratsiooni koos mitmete teiste dokumentidega.
Muu hulgas allkirjastasid riigijuhid kavatsuste protokolli, et alustada selles NATO liikmesriigis ühist droonitootmist. Selle kohaselt rahastatakse projekti osaliselt Euroopa Liidu SAFE algatuse kaudu kuni 200 miljoni euro ulatuses.
"President on saabunud Bukaresti. Rumeenias kohtub ta president Nicușor Daniga, peaminister Ilie Bolojaniga ja külastab F-16 pilootide väljaõppekeskust," ütles Zelenskõi pressiesindaja Serhi Nikiforov visiidi alguses ajakirjanikele.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 860 sõdurit
Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 277 620 (võrdlus eelmise päevaga +860);
- tankid 11 773 (+7);
- jalaväe lahingumasinad 24 202 (+5);
- suurtükisüsteemid 38 369 (+50);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1685 (+4);
- õhutõrjesüsteemid 1331 (+2);
- lennukid 435 (+0);
- kopterid 349 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 175 139 (+2071);
- tiibraketid 4403 (+0);
- laevad/kaatrid 31 (+0);
- allveelaevad 2 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 82 223 (+189);
- eritehnika 4088 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: RBK-Ukraina, Ukrinform, BNS








