Oluline Venemaa-Ukraina sõjas neljapäeval, 2. aprillil kell 20.53:

- Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase;

- Ukraina eitab Venemaa väiteid Luhanski oblasti täieliku vallutamise kohta;

- ISW: see on osa infosõjast;

- Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral;

- Zelenski teatas positiivsetest kõnelustest USA-ga;

- Sõrskõi kinnitusel hoiab Ukraina Pokrovski suunal rinnet;

- Venemaal oli häiritud paljude lennujaamade töö;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1300 sõdurit.

Analüüs: Venemaa ei vallutanud märtsis Ukrainas uusi alasid

Venemaa armee ei vallutanud märtsis Ukraina rindel uusi alasid, mis on esimene kord kahe ja poole aasta jooksul, selgub Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmete põhjal tehtud analüüsist, teatas uudisteagentuur AFP.

Analüüsist selgus, et Vene armee edasitung on alates 2025. aasta lõpust aeglustunud Kiievi kohalike läbimurrete tõttu kagus ning märtsis ja veebruaris kaotati alasid rinde lõunalõigus Donetski ja Dnipropetrovski oblastite vahel.

Kogu rindejoone ulatuses suutsid Ukraina väed märtsis tagasi vallutada üheksa ruutkilomeetrit.

Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral

Venemaa kaitseministeeriumi teatel kukkus teisipäeva hilisõhtul okupeeritud Krimmis alla transpordilennuk An-26, mille pardal viibinud 29 sõjaväelast hukkusid. Meedia teatel oli lennuki pardal ka Venemaa kindral Aleksandr Otroštšenko. Viimane osales 2014. aastal Krimmi annekteerimisel, ta on 14. Vene kindral, kes on surnud pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse, vahendas Ukrainska Pravda. 

Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase

Ukraina süütas ööl vastu neljapäeva korraldatud õhurünnakuga Venemaal Ufaas asuva naftatöötlemistehase.

Bašnefti naftatöötlemistehases Ufaas puhkes pärast droonirünnakut tulekahju, teatas sotsiaalmeediakanal ASTRA OSINT. Kohalike elanike tehtud fotode ja videote ja salvestiste põhjal tegi ASTRA OSINT kindlaks, et põleng puhkes Bašneft-Novoili tehases. Samal ajal oli ka Ufaa linn droonirünnaku all ja tabamuse sai üks korruselamu.

In Ufa, a fire broke out at a Bashneft oil refinery following a drone attack — ASTRA OSINT analysis.

A fire started at the Bashneft–Novoil plant in Ufa, ASTRA determined based on eyewitness footage. At the same time, the city was under a drone attack, and a residential high-rise… https://t.co/Y8Gg0cwj9A pic.twitter.com/AuZeCZgbzW

— ASTRA (@ASTRA_PRESS) April 2, 2026

Rünnakut kinnitanud Baškortostani vabariigi, mille pealinn Ufaa on, kuberner Radi Habirov teatas sotsiaalmeedias, et Vene õhutõrje tulistas naftatöötlemistehaste lähedal alla mitu Ukraina drooni, kusjuures ühe drooni rusud kukkusid tööstuspiirkonda.

Ufa, Rosja. Ukraińcy trafili w znajdującą się tam rafinerię. pic.twitter.com/uTGdHBvBgL

— Obserwator Wojen (@ObserwatorWojen) April 2, 2026

Ufaa asub Ukraina-Vene piirist umbes 1300 kilomeetri kaugusel,

Ukraina ründab metoodiliselt Venemaa naftakompleksi ettevõtteid ja sadamaid, et kärpida Moskva naftatulusid, mille abil Kreml rahastab oma agressioonisõda.

Ukraina eitab Venemaa väiteid Luhanski oblasti täieliku vallutamise kohta

Ukraina sõjavägi lükkas ümber Venemaa väited, et tema väed on Ida-Ukrainas asuva Luhanski oblasti täielikult oma kontrolli alla võtnud.

Venemaa okupeerib praegu suuremat osa oblastist, Luhanski linna ja oblastivalitsust kontrollivad Kremli poolt määratud käsilased, kuid väike maatükk Luhanski oblasti läänepiiril on endiselt Ukraina üksuste käes, teatasid Ukraina relvajõud.

Venemaa kaitseministeerium teatas kolmapäeval, 1. aprillil, et tema väed on Luhanski oblasti okupeerimise lõpule viinud. Ukraina sõjavägi lükkas väite samal päeval ümber, nimetades seda  propagandaks.

Ukraina väed hoiavad piirkonnas viimaseid kaitseliine, teatas Ukraina

relvajõudude kolmas ründebrigaad sotsiaalmeedias.

"Sümboolselt teatas Venemaa kaitseministeerium 1. aprillil taas Luhanski oblasti täielikust vallutamisest oma vägede poolt. Tegelikult jäävad Ukraina väed – kolmanda ründebrigaadi üksused – piirkonda," seisis brigaadi pressiteenistuse avalduses.

Brigaadi teatel on Venemaa väed viimase kuue kuu jooksul Luhanski-Donetski piiri lähedal asuvates asulates läbi viinud 144 rünnakukatset, milles osales sadu Vene sõdureid, kellest 260 on tapetud ja üle 80 saanud haavata, teatas brigaad.

ISW: see on osa infosõjast

Mõttekoja Sõjauuringute Instituut (ISW) hinnangul on Venemaa teade osa infosõjast, mille abil püüab Moskva saada enda kätte siiani vallutamata alasid.

Kremli liialdatud väited Luhanski oblasti täieliku vallutamise kohta on osa laiemast koordineeritud infokampaaniast, mille eesmärk on luua olukorrats vale pilt, et sundida Ukrainat loovutama Donetski oblasti okupeerimata osi, seisab ISW aruandes.

Selles märgitakse, et Venemaa kaitseministeeriumi avaldus Luhanski oblasti kohta on osa Kremli käimasolevatest kognitiivse sõjapidamise pingutustest, mille eesmärk on kujutada Ukraina kaitset kokkuvarisemise äärel olevana, et julgustada Ameerika Ühendriike ja teisi Ukraina partnereid sundima Kiievit alusetult loovutama territooriume, mida Venemaa väed tõenäoliselt keskpikas perspektiivis sõjaliselt ei valluta, kui üldse.

Kremli ähvardused, et Venemaa väed vallutavad paratamatult Donetski oblasti sõjaliselt või isegi veel suuremad alad, ei ole uued. Näiteks nimetavad Venemaa ametnikud regulaarselt Odessat ja Harkivit Venemaa linnadeks. Kreml on neid nõudmisi esitanud aastaid, kuid tõenäoliselt süvendab neid nüüd, kuna USA, Ukraina ja Venemaa vahelised läbirääkimised on Lähis-Ida sõja tõttu takerdunud, leidis ISW.

Samas märkis Ukraina meedia, et territooriumi kontrolli, alade kaotamise ja võitmise täpne kindlaks tegemine rindel on üha keerulisem, kuna Ukraina ja Venemaa käes oleva territooriumi vaheline vaidlustatud hall tsoon üha laieneb.

Luhanski oblast moodustab osa Ukraina Donbassist ja on üks neljast oblastist, mille Venemaa Föderatsioon on enda omaks kuulutanud. Vene väed on okupeerinud Luhanski oblastit alates 2014. aasta Donbassi sissetungist. 2022. aasta septembris kuulutas Venemaa, et Luhanski oblast koos Donetski, Hersoni ja Zaporižžja oblastiga on annekteeritud Venemaa koosseisu.

Venemaa nõuab jätkuvalt, et Ukraina viiks väed kogu Donbassi piirkonnast välja, sealhulgas Kiievi endiselt kontrolli all olevatest piirkondadest. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles 1. aprillil, et president Volodõmõr Zelenski peaks otsustama piirkonna loovutamise "juba täna".

Nõudmine esitati päev pärast seda, kui Zelenski ütles, et Venemaa on andnud Kiievile kaks kuud aega oma vägede Donbassist väljaviimiseks või seisab silmitsi täiendavate tingimustega USA vahendatud rahuläbirääkimistel, mis on Iraani jätkuva sõja tõttu takerdunud.

Zelenski teatas positiivsetest kõnelustest USA-ga

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kritiseeris kolmapäeval Venemaad selle eest, et Moskva vastas tema pakkumisele kehtestada ülestõusmispühadeks vaherahu uute õhurünnakutega, kuid nimetas positiivseteks uusi läbirääkimisi USA rahuvahendajatega.

Zelenski pidas kolmapäeval telesilla vahendusel kõnelusi USA eriesindaja Steve Witkoffi, president Donald Trumpi väimehe Jared Kushneri ja USA senaator Lindsey Grahamiga, mis on osa USA jätkuvatest pingutustest peatada läbirääkimistega Euroopa veriseim konflikti pärast Teist maailmasõda.

Washingtoni ja tema NATO-liitlaste vahel kasvanuid pingete taustal ühines kõnega ka alliansi peasekretär Mark Rutte.

Oma õhtuses videokõnes rahvale pärast läbirääkimisi tänas Zelenski Ameerika Ühendriike rahupingutuste eest ja ütles, et Ukraina ja USA meeskonnad on kokku leppinud dokumendi tugevdamises, milles on välja toodud USA julgeolekugarantiid mis tahes tulevase rahulepingu jaoks.

"Just see võiks sillutada teed sõja usaldusväärsele lõpule," ütles Zelenski.

Viimastel nädalatel on Zelenski öelnud, et USA avaldab Ukrainale survet järeleandmiste tegemiseks, et sõda kiiresti lõpetada.

Läbirääkimised Venemaaga on ummikseisus territooriumide küsimuse tõttu, sest Ukraina keeldub järgi andmast Venemaa nõudmistele, et Kiiev loovutaks Moskvale Donbassi tööstuspiirkonna osad, mida Venemaa pole seni suutnud vallutada.

Zelenski ütles, et rääkis USA läbirääkijatega oma pakkumisest Venemaale kehtestada lihavõttepühadeks vaherahu. Õigeusu, mis on Ukrainas ja Venemaal domineeriv religioon, kalendri järgi langeb ülestõusmispüha sel aastal 12. aprillile.

Venemaa välisministeerium lükkas kolmapäeval ettepaneku avalikult tagasi, nimetades seda PR-trikiks.

Zelenski ütles, et Vene väed tulistasid kolmapäeval tema riigi pihta üle 700 drooni, millest paljud olid Iraani päritolu ründedroonid Shahed.

"Venemaa vastab Shahedi droonidega ja jätkab terrorioperatsioone meie energiasektori ja meie infrastruktuuri vastu," ütles Zelenski, lisades, et ta oli USA läbirääkijatega arutanud diplomaatia edendamise viise.

"Vaja on ka teisi signaale ja vaikus lihavõttepühade ajal võib olla just see signaal, mis ütleb kõigile, et diplomaatia võib olla edukas," lisas ta.

Zelenski teatas varasemas Telegrami postituses, et ta rääkis kolmapäeval ka Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga ja andis talle ülevaate oma relvarahu ettepanekust ning lahinguvälja seisust, kus Ukraina sõjavägi väidab end tõrjuvat Vene vägede intensiivistunud kevadist pealetungi.

"Teavitasin Keiri olukorrast rindel: meie positsioonid on nüüd palju tugevamad," ütles Zelenski.

Ukraina on hiljuti suurendanud rünnakuid Venemaa naftataristu vastu. Reutersi arvutuste kohaselt on eelmisel nädalal peatatud umbes 40 protsenti Venemaa naftaekspordi mahust.

Zelenski on öelnud, et Ukraina on valmis sellised rünnakud peatama, kui Venemaa nõustub lõpetama rünnakud Ukraina energiainfrastruktuuri vastu.

Kolmapäeval kordas Kreml, et Ukraina oleks pidanud väed ülejäänud Donbassist juba "eile" välja viima.

Ukraina näeb kompromissina vaenutegevuse lõpetamist praegusel rindejoonel ja lükkab tagasi Venemaa nõudmised taanduda Donetski oblastis, mis on osa Donbassist, endiselt tema kontrolli all olevatelt aladelt.

Zelenski on korduvalt kutsunud üles tippkohtumisele USA presidendi Donald Trumpi ja Venemaa režiimi juhi Vladimir Putiniga, öeldes, et territooriumite küsimust saab arutada ainult juhtide tasandil.

Pärast viimastel päevadel USA ja Euroopa ametnike vahel toimunud pingelisi arutelusid teatas Soome president Alexander Stubb kolmapäeval X-is, et rääkis Trumpiga. "Konstruktiivne arutelu ja ideede vahetus NATO, Ukraina ja Iraani teemal," kirjutas Stubb.

Sõrskõi kinnitusel hoiab Ukraina Pokrovski suunal rinnet

Ukraina kaitsejõud on peatanud Venemaa pealetungi mitmele asulale Pokrovsk-Mõrnohradi linnastus, teatas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi kolmapäeval.

"Pokrovski suund on endiselt kõige kuumem Vene-Ukraina sõja 1200 kilomeetri pikkusel aktiivsel rindejoonel. Tegin sellesse sektorisse järjekordse töövisiidi. Pokrovsk-Mõrnohradi aglomeratsiooni piirkonnas peatasid Ukraina kaitsejõud hiljuti Venemaa pealetungi korraga mitmele asulale," rääkis Sõrskõi.

Nagu ülemjuhataja märkis, astusid Hrõšõne lähedal okupantidega lahingusse 32. ja 155. mehhaniseeritud brigaadi sõdurid. Mõrnohradi piirkonnas astusid vaenlasega lahingusse 79. üksik ründedessantbrigaad Tavria ja 14. eriotstarbeline brigaad. Kokku tõrjusid kaitsjad viimase nädala jooksul selles sektoris 291 agressori rünnakut.

"Vene okupatsioonivägede suur aktiivsus nõuab meilt pidevalt jõupingutuste koondamist, ebatavaliste otsuste tegemist ja üksustevahelise kvaliteetse koordinatsiooni tagamist. Seda arutati Ukraina Rahvuskaardi 1. korpuse Azov peakorteris toimunud kohtumisel. Kuulasin ettekandeid olukorrast brigaadide vastutusalades. Arutasime meie kaitsjate pakilisi vajadusi. Peamine rõhk on seadmetel ja relvadel, mis aitavad Ukraina sõduritel vaenlasega veelgi tõhusamalt võidelda," ütles Sõrskõi.

Lahinguülesannete täitmisel ülesnäidatud professionaalse töö eest andis ülemjuhataja isiklikult Ukraina Rahvuskaardi 1. korpuse kaitseväelastele üle Ukraina relvajõudude ülemjuhataja autasud.

"Tänasin neid kõrge professionaalsuse, pühendumuse ja julguse eest võitluses Vene agressori vastu. Töötades mehitamata süsteemide vägede rühmaga, andsin major Robert Brovdile üle Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Teeneteristi. Samuti autasustasin teisi mehitamata süsteemide vägede sõdureid, kes lahingutes silma paistsid," ütles Sõrskõi.

Uudisteagentuuri Ukrinform andmetel pidas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja telefonivestluse Bundeswehri peainspektori Carsten Breueriga, mille käigus arutasid osapooled olukorda rindejoonel, Venemaa rünnakutaktika muutusi ja Ukraina armee vajadusi, eriti seoses õhutõrje tugevdamisega.

Venemaal oli häiritud paljude lennujaamade töö

Venemaa meedia teatel oli öösel ning ka neljapäeva hommikul häiritud paljude lennujaamade töö, mis annab tunnistust Ukraina laiaulatuslikest droonirünnakutest.

ERR teeb siinkohal ülevaate Vene uudisteagentuuri Interfaxi teadetest lennujaamade töö peatamise ja taastamise kohta:

. kell 8.55 – Vladikavkazi ja Magassi lennujaam peatasid töö.

. kell 8.24 – Nižnekamski ja Bugulma lennujaam jätkasid pärast piiranguid tööd.

. kell 8.18 – Kaasani lennujaam jätkas tavapärast tööd.

. kell 7.33 – Moskva Vnukovo ja Domodedovo lennujaama töö on piiratud.

. kell 7.33 – Pihkva lennujaam jätkas tööd.

. kell 6.59 – Iževski lennujaamas võeti piirangud maha.

. kell 6.49 – Kaliningradi lennujaamas on võimalikud sõiduplaani muudatused.

. kell 6.01 – Samaara lennujaam jätkas tavapärast tööd.

. kell 5.14 – Uljanovski lennujaam jätkas tööd.

. kell 5.06 – Iževski lennujaam ei võta ajutiselt vastu sissetulevaid lende.

. kell 4.57 – Pihkva lennujaamas kehtestati ajutised piirangud.

. kell 4.57 – Penza lennujaam jätkas tavapärast tööd.

. kell 4.57 – Ufaa lennujaam ei teeninda ajutisel reise.

. kell 4.57 – Saraatovi lennujaam jätkas tööd.

. kell 1.30 – Gelendžiki ja Samaara lennujaamas ei saa lennukid maanduda ega õhku tõusta.

. kell 0.35 – Krasnodari lennujaama töö on piiratud.

. kell 0.35 – Uljanovski lennujaam peatas töö.

. kell 23.38 – Tambovi lennujaam jätkas tööd.

. kell 23.20 – Penza lennujaamas kehtestati ajutised piirangud.

. kell 22.26 – Tambovi lennujaam piiras lennukite vastuvõtmist ja väljasaatmist.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1300 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 300 030 (võrdlus eelmise päevaga +1300);

- tankid 11 830 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 24 334 (+7);

- suurtükisüsteemid 39 228 (+59);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1713 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1338 (+0);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 350 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 213 393 (+2497);

- tiibraketid 4491 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 86 773 (+195);

- eritehnika 4107 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.