Oluline Vene-Ukraina sõjas pühapäeval, 5. aprillil kell 22.45:

- Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal;

- Primorski sadama naftatorustik sai droonirünnakus kahjustada;

- ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud;

- Zelenski: Egiptus lubas hoiduda Venemaalt eksporditud Ukraina nisu ostmisest;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1180 sõdurit.

Serbia: Vene gaasitoru on tahetud lõhata

Serbia ja Ungari riigijuhid teatasid pühapäeval, et Serbia territooriumil on leitud lõhkeaineid gaasijuhtme lähedalt, mis transportib Venemaa maagaasi Ungarisse.

"Serbia ametivõimud on leidnud võimsa lõhkeseadme koos selle detoneerimiseks vajaliku varustusega Serbiat ja Ungarit ühendaval olulisel gaasiinfrastruktuuril," teatas Ungari peaminister Viktor Orbán oma postituses X-is.

Süüdlasi ega motiive pole veel kindlaks tehtud.

Ukraina on eitanud igasugust seotust intsidendiga. "Me lükkame kategooriliselt tagasi katsed seostada Ukraina valelikult selle intsidendiga… Ukrainal pole sellega midagi pistmist," ütles Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja.

"Tõenäoliselt on tegemist Venemaa valeinfo operatsiooniga, mis on osa Moskva ulatuslikust sekkumisest Ungari valimistesse," lisas ta.

Turkstreami gaasijuhe transpordib Venemaa gaasi üle Musta mere Türgisse, kust see liigub läbi Balkani riikide Ungarisse ja Kesk-Euroopasse.

Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal

Ukraina korraldas ööl vastu pühapäeva õhurünnaku Venemaa Nižni-Novgorodi oblastis Kstovo linnas asuvale suurele naftatöötlemistehasele, vallandades seal tulekahju. Droonirünnakus sai tabamuse ka lähedal asuv soojuselektrijaam, teatas oblasti kuberner.

Sotsiaalmeediasse postitatud fotodel ja videotel oli näha Lukoili-Nižhegorodnefteorgsintezi rafineerimistehase kohal leeke ning seda, kuidas suur osa sellest põleb, väidetavalt kostis piirkonnast ka plahvatus.

Nižni Novgorodi oblasti kuberner Gleb Nikitin teatas pühapäeva hommikul, et Ukraina droonirünnaku tagajärjel said kahjustada Kstovo naftatöötlemistehas ja Novogorkovskaja koostootmisjaam, kui piirkonda lendas vähemalt 30 Ukraina drooni.

Kstovo rafineerimistehases sai kahjustada kaks rajatist, millele järgnesid tulekahjud, mis hiljem saadi kontrolli alla. Kahjustada said ka elektrijaam ning mitu elamut ja muud hoonet.

Kuberneri sõnul tegeldakse tarbijate elektrivarustuse taastamisega. Inimesed teadaolevalt viga ei saanud.

Kstovo rafineerimistehas on üks Venemaa juhtivaid naftatöötlemistehaseid ja mängib olulist rolli Moskva piirkonna varustamisel naftasaadustega. Selle peamine naftatöötlemisvõimsus on umbes 17 miljonit tonni aastas. Tehas toodab enam kui 50 tüüpi tooteid, sealhulgas bensiini, lennukikütust ja diislikütust, samuti naftabituumenit, parafiini ja muid naftasaadusi.

Kstovo, the entire industrial zone of the oil refinery is on fire. https://t.co/RQY3xwRn9S pic.twitter.com/Is3cySIh2k

— Exilenova+ (@Exilenova_plus) April 4, 2026

Tehas asub 800 kilomeetri kaugusel rindest ja umbes 400 kilomeetrit Moskvast ida pool.

Viimane rünnak toimus ajal, mil Ukraina ametnikud on tunnistanud, et välispartnerid on palunud Kiievil peatada droonirünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele, kuna USA ja Iisraeli sõda Iraani vastu tõstab kütusehindu kogu maailmas.

"Vastame sellele diplomaatiliselt. Me saame selle kohta teatud signaale," ütles presidendi kantselei juht Kõrõlo Budanov Bloombergile 4. aprillil avaldatud intervjuus, täpsustamata, millised riigid on palunud Ukrainal oma rünnakud peatada.

Venemaa ametnikud pole rünnakut veel kommenteerinud ning samuti ei ole Ukraina sõjavägi veel rünnakut kinnitanud.

Kstovo rafineerimistehas on ka varem olnud Ukraina rünnakute sihtmärgiks.

Ukraina ründab regulaarselt Venemaal asuvaid sõjalisi ja tööstuslikke sihtmärke kaugmaadroonidega, kusjuures naftatöötlemistehased on sagedased sihtmärgid. Kiiev peab neid rajatisi kehtivateks sõjalisteks sihtmärkideks, kuna need varustavad kütusega Vene relvajõude ja aitavad Kremlil dõda rahastada.

USA kehtestas Lukoilile ja teisele Venemaa energiaettevõttele Rosneftile sanktsioonid 2025. aasta oktoobris, külmutades Lukoili USA-s asuvad varad ja ähvardades nendega suhtlevatele välismaistele üksustele teiseseid karistusi. Sanktsioonid, mis olid esimesed Trumpi teise administratsiooni kehtestatud sellised meetmed, olid mõeldud Moskva survestamiseks Ukraina rahuläbirääkimistele, kuna fossiilkütuste tulud mängivad Venemaa sõjaliste jõupingutuste jätkamisel võtmerolli. Vaatamata sanktsioonidele andis USA rahandusministeerium pärast Iraani sõja algust 12. märtsil välja ajutise litsentsi, mis lubab riikidel osta merel hätta jäänud Venemaa naftat, et stabiliseerida ülemaailmseid energiahindu.

Nafta hinnad on Iraanis eskaleeruva sõja ajal hüppeliselt tõusnud, mis kestab kuuendat nädalat. Lähis-Ida energiarajatised on kogu konflikti vältel sihikule võetud, samal ajal kui Iraan on sulgenud ka Hormuzi väina – olulise veetee, mille kaudu liigub umbes viiendik maailma naftavarudest.

Primorski sadama naftatorustik sai droonirünnakus kahjustada

Venemaa Soome lahe äärses Primorski naftasadamas sai ööl vastu pühapäeva Ukraina droonirünnakus kahjustada osa naftatorustikust.

Tabamusest teatanud Leningradi oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko kirjutas pühapäeval sotsiaalmeedias, et rünnakus inimesed viga ei saanud, torujuhe suleti ja tuli kustub siis kui kogu torus olev kütus on ära põlenud.

Drozdenko väitel lasi Vene õhukaitse oblasti kohal öösel alla 17 drooni. Rusud kukkusid mitmesse eri kohta üle oblasti, inimohvritest pole teatatud.

Ukraina on viimase kuu jooksul suurendanud järsul oma rünnakuid Venemaa Läänemere-äärsetele sadamatele, mille kaudu käib suur osa Vene naftaekspordist.

ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud

Venemaa pealetungi tempo aeglustus 2026. aasta märtsis märkimisväärselt, jõudes madalaimale tasemele alates täiemahulise sõja algusest Ukrainas, teatas USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW) oma laupäevaõhtuses ülevaates.

ISW analüütikute sõnul suutsid Venemaa väed märtsis vallutada vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi, mis on järsk langus võrreldes eelmiste kuudega: jaanuaris liikus Venemaa edasi 319 ruutkilomeetrit ja veebruaris 123 ruutkilomeetrit, vahendas väljaanne RBK-Ukraina.

Nii madalat tulemust pole registreeritud vähemalt 2023. aasta septembrist.

Eksperdid põhjendavad seda mitme teguriga. Üks peamisi neist on Ukraina relvajõudude lokaalsed vastupealetungid kagus, mis põhjustasid Venemaa positsioonide kaotusi teatud rindeosades. Pealetungi aeglustumisele aitasid kaasa ka Venemaa sisemised piirangud. Need hõlmavad katkestusi Starlinki satelliitside kasutamises ja piiratud juurdepääsus sõnumikeskkonnale Telegram, mida sõjavägi aktiivselt kasutas.

Analüütikute sõnul kannatasid venelased suurimaid kaotusi oma positsioonidel rinde lõunaosas, Donetski ja Dnipropetrovski oblasti vahelises piirkonnas.

RBK-Ukraina viitas ka Briti välisluure hinnangule rindel valitsevat olukorra kohta, mis on MI-6 arvates Ukraina jaoks viimase 10 kuu parim.

Samal ajal on rindel viimasel ajal registreeritud Venemaa rünnakute sagenemist. Seda seletatakse ilmaga – udu ja vihm võimaldavad okupantidel märkamatult edasi liikuda.

Ukraina luure täheldab ka vaenlase vägede koondumist kahes võtmepiirkonnas – Pokrovskis ja Huljaipoles.

Zelenski: Egiptus lubas hoiduda Venemaalt eksporditud Ukraina nisu ostmisest

Egiptus keeldub edaspidi ostmast okupeeritud Ukrainast pärit Venemaa teraviljasaadetisi, teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

"Rääkisin Egiptuse presidendi Abdel Fattah al-Sisiga, kes ütles mulle, et Egiptus ei aktsepteeri enam Venemaalt meie ajutiselt okupeeritud aladelt eksporditud teravilja," kirjutas Zelenski sotsiaalmeedias reedel, lisades, et Kairo on väljendanud huvi suurendada Ukrainast pärit teravilja importi.

See samm tähistab suurt muutust Egiptuse poliitikas. Riik on maailma suurim nisuimportija ja hiljutises intervjuus ütles Venemaa suursaadik Egiptuses, et Kairo ostis 2025. aastal üle kaheksa miljoni tonni Venemaa teravilja.

Zelenski sõnul arutas ta al-Sisiga ka käimasolevat sõda Lähis-Idas ja selle mõju ülemaailmsele naftaturule. Ukraina president kirjutas, et Kiiev pakkus Kairole sõjalis-tehnilist koostööd.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1180 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 303 550 (võrdlus eelmise päevaga +1180);

- tankid 11 839 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 24 350 (+6);

- suurtükisüsteemid 39 439 (+61);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1719 (+3);

- õhutõrjesüsteemid 1338 (+0);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 350 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 219 443 (+2427);

- tiibraketid 4517 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 87 355 (+206);

- eritehnika 4112 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.